Ukraina valitsus on pidevalt nõudnud Saksa sõjavarustust. Saksa sõjaväeatašee sõnul on aga rindel olevatel sõduritel tarnitavate relvasüsteemidega suured probleemid.

Õhutõrjerelvad, tankid, suurtükid: Ukraina relvajõudude kaitsesõjas pannakse Saksamaa tarnitud sõjatehnika proovile reaalsetes tingimustes. Ukraina sõda pakub seega ka Saksa relvatootjatele ja Bundeswehrile olulisi teadmisi selle kohta, kui tõhus ja jätkusuutlik on nende tehnoloogia tõelises sõjas. Tsiteerides Bundeswehri sisedokumenti, teatavad „SZ” ja WDR nüüd, et Ukraina sõdurite kogemused Saksamaalt saadud relvaabiga on mõnel juhul üsna vastuolulised, vahendab Spiegel.

Dokument, mida Spiegel on näinud, on Saksimaal Delitzschis umbes 200 Bundeswehri nooremohvitserile peetud loengu ärakiri. Kõnelejaks oli Saksamaa Kiievi saatkonna sõjaväeatašee asetäitja, kes rääkis jaanuari lõpus Ukraina relvajõudude kogemustest võitluses Venemaa agressioonisõjas. Ta kirjeldas selgelt, millised probleemid on ukrainlastel lahingus Saksa relvadega. Armee ohvitser tegi usinalt märkmeid, et kasutada saadud leide Bundeswehri väljaõppeks.

Sõjaväeatašee aruanded olid suures osas laastavad. Panzerhaubitze 2000 on „silmapaistev relvasüsteem”, kuid näitab „nii suurt tehnilist haavatavust, et selle sobivus sõjaks seatakse tõsiselt kahtluse alla”. Pealahingtank Leopard 1A5 on osutunud eesliinil „usaldusväärseks”, kuid ukrainlased kasutavad seda sageli „nõrga soomuse tõttu vaid ajutise suurtükina”. Ja uuema Leopard 2A6 puhul on remondikulud nii suured, et eesliinil remontimine pole sageli võimalik.

Ka tipptasemel õhutõrjesüsteemi tulemused olid segased: IRIS-T süsteem on väga tõhus, kuid laskemoona hind on liiga kõrge ja seda „ei ole saadaval vajalikus koguses”. Patrioti süsteem on põhimõtteliselt „suurepärane relvasüsteem”, kuid „sobimatu sõjaliseks kasutuseks”, kuna MAN-i toodetud kandursõidukid on liiga vanad ja nende jaoks pole enam varuosasid saadaval.

Siiski näib, et üks vanimaid tarnitud relvasüsteeme, õhutõrjetank Gepard pälvib palju kiidusõnu. Dokumendi andmetel on Gepardid Ukraina seisukohast „kõige populaarsem, tõhusam ja usaldusväärsem relvasüsteem”. Bundeswehr oli õhutõrjetankid kasutusest kõrvaldanud juba enne Ukraina sõja algust; tarneteks taasaktiveeriti süsteemid ja teised osteti välismaalt.

Ukrainlastel on ilmselt probleeme ka viie Saksamaa tarnitud Marsi raketiheitjaga. Delitzschis peetud loengu ajal teatas sõjaväeatašee, et süsteemid on oma pika laskeulatuse tõttu „lahinguväljal mängumuutjad”. Saksa süsteemid Ukrainas on aga kasutatavad vaid „osaliselt”, sest nad ei suuda tulistada USA tarnitud kobarlahingumoona.

Saksamaa oli Ukrainasse tarninud eranditult Marsi süsteemide tavalaskemoona, kuna Liitvabariik oli ühinenud 2010. aasta lepinguga, mis keelustas kobarmoona. USA ja mõned teised riigid olid aga varustanud Ukrainat kobarlahingumoonaga. Sarnased probleemid teiste riikide laskemoonaga esinesid algul ka Saksa iseliikuvate haubitsate puhul, kuid pärast ümberprogrammeerimist see lahenes.

Kokkuvõte on väga selge: „Vaevalt ükski olulisem Saksa varustus on täielikult sõjaks sobiv.”

Meedia pärimise peale keeldus kaitseministeeriumi pressiesindaja salastatud dokumenti kommenteerimast. Pressiesindaja ütles lihtsalt, et nad suhtlevad pidevalt Ukraina võimudega kõigi tarnitud relvasüsteemide, remondivõimaluste ja varuosade tarnimise ning laskemoona tarne osas.

Raporti kohaselt ei soovinud oma relvasüsteemide kasutuselevõtu raskusi kommenteerida ka kaitsefirmad nagu Rheinmetall, mis toodab Leopard tanke ja Panzerhaubitze 2000.

Bundeswehri ringkondades räägitakse, et atašee jutt peegeldab kindlasti tegelikkust lahinguväljal. Saksa relvi kasutatakse aga Ukrainas äärmuslikes tingimustes, mis toob kaasa tõsise kulumise.

Lisaks, kuigi Ukraina sõdureid treeniti Saksamaal turbokiirusel erinevatel seadmetel, ei jäänud sageli aega hoolduse tehniliseks koolituseks. Samuti napib Ukraina eesliinil taristut remondi tarneahelate tagamiseks. Kuigi tööstuses on loodud nn remondikeskused, asuvad need sageli lahingutegevusest kaugel.

Roheliste partei parlamendirühma julgeolekupoliitiline pressiesindaja Sara Nanni ütles Saksamaa valitsuse ulatuslike ümberrelvastamisplaanide valguses: „Peame Ukrainaga alustama tihedat koostöödialoogi ning vaatama täpselt neid puudujääke ja arvestama nendega tulevaste hangete tegemisel.”