USA presidendiks valitud Donald Trump kavatseb sundida Ukrainat alandama värbamise iga, et stabiliseerida riigi eesliinid enne läbirääkimisi Venemaaga.
Trumpi rahvusliku julgeoleku valija Mike Waltz andis pühapäeval USA telekanalile ABC News rääkides seni selgeima pildi uue administratsiooni plaanist sõda lõpetada, vahendab Financial Times.
Waltz ütles, et tema esimesed sammud oleks dialoogi avamine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kellega USA pole pärast sõja algust otse rääkinud, ja paluda Kiievil mobiliseerida rohkem mehi, et stabiliseerida Ukraina eesliinid enne läbirääkimisi.
„Kui ukrainlased on palunud kogu maailmal seista demokraatia eest, siis me vajame, et nad seisaksid demokraatia eest,” ütles Waltz.
„Ja kindlasti on nad võidelnud vapralt ning võtnud väga ülla ja karmi seisukoha. Kuid me peame nägema sõdurite puuduse lahendamist,” märkis ta.
Ta lisas: „See ei puuduta ainult laskemoona või rohkemate tšekkide kirjutamist. See seisneb eesliinide stabiliseerimises, et saaksime teatud tüüpi tehinguid sõlmida.”
Waltz ütles, et käimas on ettevalmistused Trumpi ja Putini kõnelusteks, lisades, et eeldab, et see toimub lähinädalatel või -päevadel. Venemaa riigitelevisioon teatas pühapäeval, et Putinil on sel nädalal „olulised rahvusvahelised kontaktid”, täpsustamata kellega.
On ebaselge, kuidas Waltzi kommentaarid Zelenski valitsusele sobivad, kuna need panevad Ukrainale kohustuse ohverdada rohkem ja ilma täiendava abi lubamiseta.
Ukraina värbamise vanust langetati aprillis 27-lt eluaastalt 25-le, kuid Ukraina sõduri keskmine vanus on 43. Vanuse langetamine on poliitiliselt ebapopulaarne ja Ukraina on öelnud, et soovib kaitsta oma tulevasi põlvkondi.
Viimastel kuudel on Ukraina värbamise iga tekitanud pingeid Washingtoni ja Kiievi vahel. Joe Bideni ametist lahkuv administratsioon on avalikult kutsunud Kiievit seda veelgi langetama, samal ajal kui Ukraina on öelnud, et tal pole piisavalt relvi, et relvastada juba mobiliseeritud mehi.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles detsembri alguses, et USA on valmis koolitama ja relvastama rohkem Ukraina sõdureid, kui Kiiev alandab värbamise iga.
Vastuseks Milleri kommentaaridele kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias, et Ukraina „ei tohi varustuse ja väljaõppe puudumist kompenseerida noorte sõduritega”.
Detsembri lõpus Brüsselis ajakirjanikega rääkides juhtis Zelenski taas tähelepanu vajadusele, et Lääs saadaks rohkem relvi.
„Palun öelge, kui teie ees seisab inimene ilma relvata, mis vahet sellel on, kas see inimene on 20- või 30-aastane? Pole vahet,” ütles Zelenski.
Septembris ütles Zelenski CNN-ile, et Ukrainal on 10 mobiliseeritud brigaadi – ligikaudu 30 000 meest –, mida nad ei saanud relvanappuse tõttu varustada ja lahingus kasutada.
Hoolimata sellest, et USA eraldas aprillis Ukrainale kümnete miljardite dollarite väärtuses relvi, on riik pidevalt kurtnud, et relvad saabuvad tilkhaaval.
Augustis pidi Ukraina rahandusministeerium kasutama sõdurite palkadeks eraldatud raha, et osta rohkem relvi.
