Siseinfo: NATO palub liikmeriikidel olla valmis Venemaa rünnakuks

NATO kutsub alliansi Washingtoni tippkohtumisel kõiki 32 liikmesriiki üles looma tsiviilkaitseplaane juhuks, kui toimub 5. artikli taseme rünnak, ütlesid plaaniga tuttavad ametnikud väljaandele Foreign Policy.

„Me kavatseme Washingtonis läbi suruda ideed, et kõik liitlased peaksid pühenduma mingisugusele riiklikule planeerimisprotsessile, mis ühendaks nii sõjalise kui ka tsiviilplaneerimise artikli 5 jaoks,” ütles üks anonüümsust palunud NATO ametnik.

See samm on osa NATO-s jätkuvatest jõupingutustest, mille eesmärk on valmistuda võimalikuks tulevaseks Venemaa rünnakuks alliansi vastu, mis liikmete arvates hõlmab tõenäoliselt kaugmaarakettide lööke, desinformatsiooni, sadamate häireid ja rünnakuid energiavõrgule – sarnaselt sellega, mida ukrainlased täiemahulise sissetungi ajal kogenud.

Eeldatakse, et riigid peavad rünnakuga ise hakkama saama, kuni nad ootavad, kuni NATO poliitilised juhid otsustavad, kas alustada enesekaitset.

„Sa pead olema kaitstav, oodates, kuni artikkel 5 tööle hakkab,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur Dalia Bankauskaite. „Peate olema oma territooriumil enesekaitseks isemajandav, mis tahes ressurssidega.”

Arusaam, et Euroopa peab sõjaks valmistuma pärast NATO 75 enamjaolt rahumeelset aastat II maailmasõja järgset elu, on järk-järgult muutumas status quo‘ks paljudes liitlasvalitsustes, kui nad maadlevad tärkava Venemaaga, mis taastus esialsest tagasilöögist Ukrainas palju kiiremini kui keegi oleks osanud oodata. Kuid sellised häirekellad tulevad avalikkusele šokina.

Rootsi kaitseülema kindral Micael Bydeni jaanuarikuine avaldus, et kõik rootslased peaksid sõjaks vaimselt valmistuma, levis TikTokis. Rootsi suurima lastekaitseasutuse telefoniliinid ujutasid üle hirmunud lapsed ja teismelised. Toonane Briti armee ülemkindral Patrick Sanders kutsus britte üles valmistuma selliseks mobilisatsioonitasemeks, mida pole nähtud pärast Teist maailmasõda, sundides valitsust ajakirjandusele selgitama, et nad ei taasta mobilisatsiooni. (Sanders sai ka oma ülemuselt nahutada.) Saksa ametnikud on oletanud, et Venemaa võib korraldada raketirünnakuid NATO riikide vastu.

NATO-s on reaktsioon olnud liikmesriikidele üleskutse piirkondliku sõja korral sõjalist planeerimist ja tsiviilplaneerimist veelgi rohkem siduda. „Heidutamine ei ole mitte ainult kaitseministri ja relvajõudude jaoks – see on kogu ühiskonda hõlmav sündmus,” ütles NATO sõjalise komitee esimees, Hollandi kuningliku mereväe admiral Rob Bauer. „Finantsasutustel on oma roll. Tööstusel on oma roll. Vajame oma riikides õiget infrastruktuuri, et transportida sõjavarustust üle teede ja sildade. Sild peab suutma tanki kanda.”

NATO riigid vajavad piisavalt sadamarajatisi, lennujaamu, rööpmelaiuseid ja energiataristut, mis ei sõltu vähesest käputäiest riikidest. Idee on, et igal riigil oleks plaan tsiviilvalitsuse, toidu ja kütuse järjepidevuse tagamiseks kriisi korral, ütlesid NATO ametnikud.

NATO peab mõtlema ka sellele, kuidas kasutada sõja ajal teid ja transpordivõrke, kui rahvamassid liiguvad läände, samal ajal kui tankid ja logistikarongid liiguvad itta. Sellised riigid nagu Eesti, Soome, Leedu, Läti ja Poola tulevad välja plaaniga evakueerida tsiviilisikud vähemalt 80 kilomeetri kaugusele Venemaaga konflikti eesliinist, ütles Bankauskaite.

Rohkem kui 16 miljoni ruutkilomeetri ja 970 miljoni inimesega – neist umbes 4 miljonit mundris – alliansi valmiduse probleem on laialivalguv. See ei sobi kokku kenasti koostatud valitsuse organisatsiooniliste skeemide ja jurisdiktsioonide piiridega; see on kuskil kaitse ja sisejulgeoleku vahepeal.

Kuid idee, et NATO liikmed peavad rünnakule ise vastupanu osutama, pärineb alliansi asutamisest. Kaheksa aastat tagasi rajasid NATO juhid sellele vundamendile seitsme vastupanuvõime planeerimise nõude. Ja nad lisasid sellele 2023. aasta Vilniuse tippkohtumise kommünikees, nimetades vastupidavust usaldusväärse heidutuse ja kaitse aluseks.

Siiski pole vastupidavuse jaoks 2-protsendilist standardit. Nii nagu NATO riikidel on võimalus määrata ise oma kaitse-eelarvet ja struktureerida oma sõjaväge vastavalt oma plaanidele, on ametnike sõnul ka liikmesriikidel tõenäoliselt võimalik seada oma nõuded tsiviilkaitsele. Standardid on riigiti erinevad.

„See ei pea olema sama, sest iga riik on erinev,” ütles üks planeerimisega seotud Põhjamaade ametnik. „Kuid kõigil peaks olema minimaalne vastupidavuse tase.”

NATO-l on ka tsiviilekspertide kogum, et suurendada vastupanuvõimet riikides, mis on vähem ette valmistatud. Euroopa Liidul on ka eelpaigutatud meditsiinivarud ja varustuse varud, et kaitsta tsiviilelanikke keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude eest.

Mõned arvavad, et kiireloomulisuse taga on ikka veel see, et USA suunab Euroopasse üha rohkem sõdureid, et tugevdada NATO kaitset Venemaa vastu. „Alates selle sõja algusest on USA kohalolek Euroopas pidevalt suurenenud,” ütles endine NATO kõrgeim liitlasülem ja USA Euroopa väejuhatuse ülem, USA õhujõudude erukindral Philip Breedlove. „See, mida me täna näeme, on edasised täiustused ja jätkuvad jõupingutused, et saada rohkem valmis.”

Ajalooliselt on Põhjamaad määranud NATO-le tempo ja paljud piirkonna uued alliansi liikmed on juba sellest ees. Äsja vermitud NATO liikmel Rootsil on nn totaalne kaitseplaan, mis kutsub iga 16–70-aastast kodanikku aitama riigil sõjaks valmistuda, olgu siis sõjaväeteenistuse või hädaabiteenistuste kaudu. Stockholm kavatseb plaane sel aastal uuendada. Nad on ukrainlastelt õppinud: Rootsi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin on pärast Venemaa sissetungi algust käinud Kiievis mitu korda.

Rootsi, kes annab juba regulaarselt kõigile 10 miljonile kodanikule välja brošüüri koos kontrollnimekirjadega terrorirünnakuks või sõjaks valmistumise kohta, kavatseb seda hiljem sel aastal uuendada. „See peegeldab hullemat julgeolekuolukorda, milles me praegu oleme,” ütles Bohlin. Kaalutakse isegi seda, kas käivitada päästeteenistuseks tsiviilajateenistus.

Universaalset meeste ajateenistust kasutav Soome suudab 300 000 reservväelast võitluseks ühe sõrmenipsuga mobiliseerida. Soomlastel on ka rusikareegel varuda piisavalt toitu, vett ja ravimeid, et neid jätkuks 72 tunniks. Helsingi on suurendanud ettevõtete ja valitsusasutuste naftavarude nõudeid viie kuu mahuni. Isegi Soome mõtteviis on muutumas sõjamajanduse suunas, ütles Põhjala ametnik.

Riigid on samuti hakanud tolmu pühkima ja oma külma sõja aegseid pommivarjendeid taastama. Rootsis on 65 000 varjupaika, millest piisab umbes 7 miljonile inimesele. Soomes on 50 500 varjupaika, kus on ruumi umbes 90 protsendile soomlastest. Norras on umbes 20 000, millest piisab umbes poolele elanikkonnast.

Balti riigid võtsid nn totaalkaitseplaanid kasutusele pärast Kremli-poolset Krimmi annekteerimist ja sissetungi Donbassi 2014. aastal. Eesti, Läti ja Leedu ehitavad 1000-kilomeetrise kaitserajatiste liini piki oma piiri Venemaaga. Läti on ennistanud sõjaväekohustuse.

Need on vajalikud meetmed, ütlesid Balti ametnikud, kuna Venemaa viib juba NATO pinnal läbi madala tasemega hübriidsõja tegevusi, alates vandalismist kuni teisitimõtlejate peksmiseni Ida-Euroopas.

„Me teame kindlalt, et Balti riikides toimub praegu aktiivne kineetiline tegevus,” ütles Leedu tippdiplomaat Gabrielius Landsbergis märtsis Washingtonis riiklikus pressiklubis toimunud üritusel. „Venemaal on võimalik palgata inimesi, kes mõnel juhul lõhuvaid hooneid ja lippe – nii on juhtunud Leedus – ja ründavad inimesi.”

Üleskutse uutele tsiviilkaitse nõuetele on aken sellesse, kuidas Euroopa ühiskonnad muutuvad – ja kuidas nad peavad muutuma – Venemaa kasvava sõjalise ohu valguses. Venemaa on tulistanud rakette Ukraina elektrivõrku, röövinud Ukraina lapsi ja rünnanud suure osa maailma teravilja transiidikoridore. NATO valmistub selleks, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab sama mänguraamatut 5. artikli taseme rünnakus liitlaste vastu.

„See ei puuduta ainult sõjalisi mõjusid,” ütles NATO sõjaväeülem Bauer. „See puudutab ka hübriidsõda. See puudutab energiat. See puudutab migratsiooni. See puudutab toitu. Kõiki neid asju on Putin kasutanud [ja] ta kasutab neid uuesti.”

Uuel sõjaks valmistumise reaalsusel võib olla ulatuslik mõju tsiviilelule pärast seitset aastakümmet, mis on tähendanud peamiselt rahumeelseid aegu mandril. Kuid NATO riigid vajavad plaani, et tulla toime Venemaa püüdlustega võtta sihikule tsiviilisikud – rünnakute kaudu kriitilise tähtsusega infrastruktuuri ja hoonete, linnaosade ja koolide vastu ning desinformatsiooni kaudu, mida on eksponeeritud kaks aastat kestnud täiemahulise Ukraina sõja jooksul.

NATO sõjaväelased on viimase kahe aastakümne jooksul muutunud osavaks, et toime tulla väikese arvu haavatud sõduritega, kuna suurem osa alliansist sõdis Afganistanis. Kuid artikli 5 taseme sõjas võivad korraga esineda massilised sõjaväe- ja tsiviilohvrid ning haiglad võivad vajada ööpäevaringset tööd.

Loogika ütleb, et mida kiiremini saavad NATO riigid valmistuda, seda valmimad on nad massiliseks sõdurite sissetoomiseks. Eriti NATO eesliini riikides, kus riigid on Venemaa hübriidohtude suhtes kõrgendatud valmisolekus, on soov hakata kohe tagasi suruma.

„Nad kompavad piire,” ütles Leedu välisminister Landsbergis. „Nad panevad meid proovile. Ja ma olen kindel, et mingist hetkest peame hakkama tagasi suruma.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,162 korda, 4 külastust täna)