NATO ametnikud on tunnistanud suuri puudujääke Euroopa kaitsesüsteemis, mis võivad lubada Vladimir Putinil rünnata.

Kümmekond sõjaväelast ja tsiviilametnikku on avaldanud salastatud plaanid alliansi kaitsevõime kolme aastakümne suurimaks ümberkorraldamiseks, keset kasvavat hirmu Venemaa agressiooni ees, vahendab Daily Mail.

Nad ütlesid, et NATO on tuvastanud kuus valdkonda, millega on vaja kõige rohkem tegeleda, milleks on õhutõrje ja kaugmaarakettide puudus, sõdurite arv, laskemoon, logistilised probleemid ja turvalise digitaalse side puudumine lahinguväljal.

Alliansi liidrid nõustusid plaanidega eelmisel aastal ja ametnikud on sellest ajast alates uurinud minimaalseid kaitsenõudeid – mis väidetavalt saadeti viimastel nädalatel riikide valitsustele –, et need plaanid kulisside taga saavutada.

Miinimumnõuded kirjeldavad NATO armeede puudujääke peamistes valdkondades, andes ligikaudse ülevaate selle kohta, mitu miljardit eurot selle parandamine maksma võib minna, ütles üks anonüümseks jääda soovinud sõjaline planeerija.

NATO eesmärk on muuta need nõuded üksikute riikide jaoks siduvateks eesmärkideks, et tagada Euroopa kaitse 2025. aasta sügiseks, mil toimub korraline kaitseministrite kohtumine.

12 ametnikku rääkisid anonüümselt, et arutada julgeolekuküsimusi vabamalt. NATO ei ole üldkulude kohta avalikult hinnangut andnud.

Tulemused näitavad, et NATO-l on raskusi oma eesmärkide saavutamisega ajal, mil tema ühtsust võivad proovile panna Euroopa suuremate liikmete eelarvepiirangud ja erimeelsused selle üle, milline peaks olema seisukoht Venemaa suhtes.

Ülioluline on see, et tänavused USA presidendivalimised on tekitanud kahtlust, et NATO juhtivat võimu võib juhtida alliansi suhtes kriitiline mees – endine president Donald Trump –, kes on süüdistanud Euroopa partnereid USA sõjalise toetuse ärakasutamises.

Washingtoni tippkohtumisel 9.-11. juulil tunnistasid mõned Euroopa poliitikakujundajad avalikult, et olenemata sellest, kes võidab novembris toimuvad valimised, peab Euroopa ise suurendama oma sõjalisi kulutusi.

„Peame mõistma, et olenemata presidendivalimiste tulemusest nihkub Ameerika jaoks prioriteet üha enam Indo-Vaikse ookeani piirkonnale, nii et NATO-s olevad Euroopa riigid peavad rohkem vaeva nägema,” ütles Briti kaitseminister John Healey tippkohtumise ajal.

NATO ametnik ütles, et alliansi juhid leppisid Washingtonis kokku, et puudujääkide kõrvaldamiseks on paljudel juhtudel vaja kulutusi üle 2 protsendi SKT-st.

Ta märkis, et praegu täidab 2 protsendi miinimumnõude või ületab seda 23 liiget.

„Sõltumata USA valimiste tulemusest peavad Euroopa liitlased jätkama oma kaitsevõime, vägede valmisoleku ja laskemoonavarude suurendamist,” ütles NATO ametnik.

NATO on kõrgeimas valmisolekus pärast külma sõda, pessimistlikumad ametnikud, sealhulgas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, hoiatavad, et Venemaa rünnak tema piiridele võib toimuda viie aasta jooksul.

Analüütikud väidavad, et kuigi Venemaa majandus on viidud juba sõjajalale, võivad Euroopa valitsused seista silmitsi vastupanuga, kui nõuavad niigi elamiskulude kitsikuses vaevlevatelt maksumaksjatelt kaitsekuludeks rohkem raha, et valmistuda sõjaks, mis tundub paljude jaoks kauge väljavaade.

„Võime eeldada, et ilmneb poliitiline tagasilöök, eriti kui poliitikud püüavad mujal tehtud kärpeid põhjendada suurenenud kaitse-eelarvega,” ütles EL-ile keskendunud uudiste- ja analüüsiteenistus Eurointelligence 12. juuli teates.

NATO esimene tõsine ümberkujundamine pärast külma sõja lõppu suunab alliansi pärast aastaid kestnud kaugemaid missioone, näiteks Afganistani, tagasi Euroopa kaitsmisele Venemaa võimaliku rünnaku vastu.

Varem on teatatud, et NATO planeerijate hinnangul on vaja 35–50 lisabrigaadi, et Venemaa rünnakule vastu seista. Brigaad koosneb 3000–7000 sõdurist, mis tähendaks lisaks 105 000–350 000 sõdurit.

See tähendab näiteks, et Saksamaal oleks vaja 3-5 lisabrigaadi või 20 000-30 000 täiendavat lahinguväelast, ütles allikas, tegelikult veel üks diviis lisaks kolmele diviisile, mille varustamisega Berliin praegu tegeleb.

Berliini kaitseministeerium keeldus salastatud plaane kommenteerimast. USA ametnikke korrates ütlevad paljud Euroopa poliitikakujundajad, sealhulgas Suurbritannia kaitseminister Healey juba praegu, et kaitsekulutused peavad ületama alliansi praegust eesmärki, milleks on 2 protsenti SKT-st.

Eesti – Euroopa ühe sõjakama valitsuse kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton soovitas 2. juulil enne Washingtoni kohtumist veebibriifingul, et järgmise aasta NATO tippkohtumisel tuleks arutada kulueesmärgi tõstmist kas 2,5 või 3 protsendini.

USA on vaieldamatult suurim panustaja NATO operatsioonidesse. Juunis avaldatud NATO hinnangute kohaselt kulutab USA 2024. aastal kaitsele 967,7 miljardit dollarit, mis on ligikaudu 10 korda rohkem kui suuruselt teine ​​kulutajariik Saksamaa 97,7 miljardi dollariga.

NATO sõjaliste kulutuste kogusumma 2024. aastal on hinnanguliselt 1474,4 miljardit dollarit.

Trumpi otsus valida juulis senaator J. D. Vance’i oma asepresidendi kandideerimispartneriks – kes on Ukrainale antava abi vastu ja kritiseerinud NATO partnereid kui „hoolekandekliente” – tekitas mõnes Euroopa pealinnas muret.

Pentagoni pressiesindaja kolonelleitnant Charlie Dietz ütles, et USA toetab Euroopa liitlaste jõupingutusi suurendada kaitsekulutusi vähemalt 2 protsendini SKT-st ning märkis, et nad on juba teinud märkimisväärseid edusamme eelarvete suurendamisel.

„NATO regionaalsed kaitseplaanid hõlmavad valmisoleku ja paindlikkuse suurendamist alliansis. Oleme jätkuvalt pühendunud nendele jõupingutustele olulisel määral kaasa aitama,” ütles Dietz.

Uute kaitseplaanide kohaselt peab Saksamaa neljakordistama oma õhutõrjet – mitte ainult Patrioti patareide arvu, vaid ka lühema tegevusraadiusega süsteeme –, et kaitsta baase, sadamaid ja enam kui 100 000 sõdurit, kes peaksid riiki teel itta läbima pingete või sõja korral, ütles üks julgeolekuallikas.

Saksamaal oli 36 Patrioti õhutõrjeüksust, kui ta oli külma sõja ajal NATO eesliini riik ja juba siis toetus ta NATO liitlaste toetusele.

Tänaseks on Saksa vägede arv langenud 9 Patrioti üksuseni pärast seda, kui 2022. aasta Venemaa sissetungi järel on kolm Ukrainale annetatud, ja seda arvu tuleb drastiliselt suurendada.

Kulud on märkimisväärsed. Berliin tellis just neli Patrioti üksust hinnaga 1,35 miljardit eurot.

Märgiks eelarveprobleemidest, mis Euroopa suurimat majandust juba painavad, kavatseb Saksamaa 2025. aastaks Ukrainale antavat sõjalist abi poole võrra vähendada.

Berliin loodab selle asemel, et Ukraina suudab katta suurema osa oma sõjalistest vajadustest 50 miljardi dollari suuruse laenuga, mis laekub külmutatud Venemaa varade tuludest, mille on heaks kiitnud G-7 riikide grupp, vahendab Reuters.

Logistika planeerijad hakkavad tegelema olulisemaga, töötades välja, kuidas transportida sõduritele toitu, kütust ja vett mööda varustusliini, ütles NATO kõrge ametnik, teine ​​ametnik viitas aga sellele, et haavatud sõdurite ja sõjavangide vastupidine vool tuleb samuti organiseerida.

„Nad arendavad koos liitlastega kaarte üksikasjalikult välja,” ütles ametnik, veendudes näiteks, et sillad on piisavalt tugevad, et taluda suuri sõjalisi koormusi.

Teine sõjalise planeerimise allikas visandas stsenaariumi, kus vaenlase väed võivad sihikule võtta USA õhuväebaasi Edela-Saksamaal Ramsteinis või Põhjamere sadamaid nagu Bremerhaven, mille kaudu NATO väed teel Poolasse liiguvad.

„Kuidas kaitsta neid masse, et need ei muutuks väärtuslikeks sihtmärkideks?” ütles allikas. „Muidu on nad esimesed ja viimased ameeriklased, kes siia saadetakse.”

Kui kümned tuhanded NATO ja Nõukogude sõdurid seisid külma sõja ajal vastamisi otse piki Saksamaa sisepiiri, siis praegu võtab vägede paigutamine kauem aega, kuna konflikti rindejoon on tõenäoliselt kaugemal ida pool – kuni 60 päeva, sealhulgas aeg poliitilise otsuse jaoks, ütles esimene sõjaline planeerija.

Euroopas ei ole tankide liigutamiseks piisavalt läbilaskevõimet ning raudtee rööpmelaiused on Saksamaal ja endistes nõukogude Balti riikides erinevad, mis tähendab, et relvi ja varustust tuleks laadida erinevatele rongidele.

Esimene NATO planeerimisametnik ütles, et küberkaitset tuleb tugevdada, et kaitsta häkkimise rünnaku eest, mis võib mõjutada võimalikke vägede paigutamisi, näiteks Poolas, mis võib takistada raudtee pöörmeid ja peatada vägede liikumise ida suunas.

Seetõttu on oluline kiire otsuste tegemine ja usaldusväärne punaste lippude kontrollnimekiri, mis viitab peatsele Venemaa rünnakule.

NATO planeerijad on teravdanud kahekohalise arvu varajase hoiatamise indikaatoreid selle kohta, mis võib olla Venemaa täiemahulise sissetungi tunnus, ütles esimene NATO planeerimisallikas, kuid ei esitanud täpsemaid üksikasju.

Euroopa peab olema valmis „hambaid paljastama” ja viima lahinguvalmis väed otse potentsiaalsele rindejoonele vastuseks Venemaa sõjalistele liikumistele, kui see on vajalik heidutusvahendina, aga ka sõjalist tegevust kohe käivitama, kui pinged muutuvad sõjaks, ütles planeerimisallikas.