Leedus ei saa e-hääletamist kasutusele võtta enne, kui 100-protsendiline turvalisus on tagatud, ütles peaminister Ingrida Šimonytė teostatavusuuringu järel.
„Põhiküsimus on turvalisus ja seni, kuni sellele turvalisuse küsimusele on võimatu sajaprotsendiliselt vastata, siis ma arvan, et katsed selles vallas oleksid demokraatiale lihtsalt ohtlikud,” ütles peaminister eile neljapäeval parlamendis Seimis ajakirjanikele.
Keskvalimiskomisjon (VRK) esitles kolmapäeval uuringut, millest selgub, et Leedus on e-hääletamise infosüsteemi juurutamise võimalus olemas, kuid seda soovitatakse teha pärast sotsiaalsete ja tehnoloogiliste riskide minimeerimist, vahendab lrt.lt.
„Usun, et see on tulevaste põlvkondade, mitte tulevaste valitsuste küsimus,” ütles Šimonytė ja lisas, et iga e-hääletamise süsteem peab tagama nii andmete turvalisuse kui ka hääletussaladuse.
„Ausalt öeldes pole ma IT-turbe alal parim ekspert, aga ma pole näinud ühtegi asjatundjat, kes kinnitaks mulle, et mõlemat nõuet on võimalik korraga täita. See on ilmselt peamine probleem,” märkis ta.
Arvestades, et kõik demokraatiad on nüüd nende režiimide sihikul, mis kasutavad infosüsteeme kaoste tekitamiseks, samuti andmete varastamiseks või võltsimiseks, on turvalisuse küsimus praeguses geopoliitilises kontekstis ülioluline, märkis Šimonytė.
Tema sõnul näitab teiste riikide kogemus, et e-hääletamine ei soodusta valimisaktiivsust.
Civitta läbiviidud e-hääletamise teostatavusuuringus jõutakse samuti järeldusele, et e-hääletamise projekti rakendamine Leedus „loob rohkem riske kui kasu”. Nende hulka kuuluvad geopoliitiline olukord ja valimiste legitiimsuse kaotus küberrünnaku korral, aga ka avalikkuse usaldamatus ametiasutuste ja infosüsteemide vastu valeinformatsiooni tõttu.
Tehnoloogilised riskid hõlmavad hääletusandmete lekkimise ja moonutamise võimalust isegi kõige arenenumate hääletussedelite krüpteerimistehnoloogiate korral.
Uuringu käigus läbi viidud turu-uuring näitas, et e-hääletamise süsteemi arendamine, juurutamine ja ülalpidamine aastatel 2025–2038 läheks riigile maksma umbes 20 miljonit eurot. Aruande autorid soovitavad soetada välismaal juba olemasoleva süsteemi ja kohandada see Leedu vajadustele.
