Lääneriikide seatud hinnalagi Venemaa naftale on olnud suur läbikukkumine, kuna riik saab praegu oma naftaekspordist igakuiselt rohkem tulu kui enne riigi agressioonisõja algust Ukraina vastu veebruaris 2022. Sellest teatab majandusuudiste agentuur Bloomberg.

Möödunud aasta detsembris kehtestasid arenenud majandusega G7 riigid, Euroopa Liit ja Austraalia meritsi veetavale Venemaa toornaftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalae eesmärk oli piirata Venemaa võimalusi rahastada oma agressioonisõda Ukrainas, ja et Venemaa nafta samas ikkagi maailmaturule voolaks.

Lääne laevafirmadel ja merekindlustusfirmadel on sellest ajast alates lubatud pakkuda oma teenuseid Venemaa naftat vedavatele tankeritele vaid juhul, kui naftat on müüdud hinnaga maksimaalselt 60 dollari barreli eest.

Venemaa aga hiilib hinnalaest mööda tankerite „varilaevastikuga”, mis on võimeline sõitma ilma Lääne kindlustuse ja muude teenusteta.

Bloombergi andmetel on „varilaevastik” transportinud umbes 45 protsenti tänavu maailmameredel liikunud Venemaa naftast.

Bloombergi arvutuste kohaselt oli Venemaa puhastulu naftast oktoobris 11,3 miljardit dollarit, mis vastab 31 protsendile riigi igakuisest eelarvetulust. Näit oli kõrgeim alates 2022. aasta maist ja ületas Ukraina sõja algusele eelnenud aasta kõiki kuid, vahendab Bloomberg.

India tolli ametlikel andmetel on Venemaa nafta eest makstav hind sel aastal olnud nafta riiki saabudes keskmiselt 72 dollarit barreli kohta. See on Kiievi majandusülikooli juures tegutseva KSE Instituudi koostatud andmete kohaselt Venemaalt väljumisel välja kuulutatud hindadest 12 dollarit rohkem, vahendab Bloomberg.

Venemaa naftaeksport Indiasse on pärast agressioonisõja algust tunduvalt kasvanud.

Üks riik, mis võimaldab Venemaale märkimisväärseid naftatulusid on Kreeka.

Bloombergi andmetel on alla hinnalae opereerivad Kreeka laevad sel aastal vedanud rohkem Vene naftat kui ühegi teise riigi lipu all sõitvad laevad peale Venemaa enda. Nende osatähtsus kõigist Venemaa naftavedudest on käesoleval aastal olnud 20 protsenti.

Varilaevastiku kasutamine ei ole uus asi, kuid Venemaa tegevusega võivad nad saada osaks rahvusvahelise naftakaubanduse püsivatest struktuuridest, osutab Columbia ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse direktor Eddie Fishman Bloombergile.

„Varilaevastik ja alternatiivid Lääne merekindlustusele ei ole uued. Iraan on neid aastaid kasutanud. Nüüd on need muutunud peavooluks, kuna neid kasutab suur tootja nagu Venemaa,” sõnas ta.

Võimud peavad tankerite „varilaevastiku” kasutamist äärmiselt riskantseks. Bloombergi andmetel teatas ÜRO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) kolmapäeval, et laevastiku ebaseaduslik tegevus tekitab olulist muret keskkonnaohutuse pärast.

IMO kutsus oma liikmesriike üles edendama meetmeid, et takistada „varilaevastike” tegevust merendussektoris.