Elektriarve üle 7000 euro – soome pensionäripaar pidi maja maha müüma

Kouvola elanike Reijo ja Tuija mõõt sai täis eelmise, 2023. aasta lõpus. Pensionäripaar oli tasunud üle aasta elektriarveid, mis olid talvekuudel halvimal juhul 800–900 eurot kuus.

Tähtajalise fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguga oli arveid juba lepingu esimesel aastal kokku üle 5000 euro, vahendab Yle.

Tarbijavaidluskomisjon oli soovitanud elektrifirmal elektri hinda alla tuua. Hinnaalandamise nõudmistele nad aga vastust ei saanud.

Kallikaks osutunud tähtajaline elektrileping oleks jätkunud veel pea aasta. Riigilt saadud 500-eurost elektritoetust enam ei antud.

Paari rahaasjad olid kehvad, mistõttu nad otsustasid loobuda oma eramajast, mida köeti elektriga.

See ei ole mingil juhul mõistlik. Eramu läks müüki ja kolisime ümber väiksemasse ridaelamusse, räägib Reijo.

Elektrifirma KSS Energia teatas lõpuks aprilli keskel, et tema hinnangul pole hinnaalanduseks alust, mistõttu hinda 27,25 senti kilovatt-tunni eest ei alandata.

Jah, see on täielik pettumus, ütleme nii. Oleksin lootnud väikest vastutulekut, sest hind 20 sendile kilovatt-tunnilt langetada ei olnud hirmus suur palve, märgib Reijo.

Pensionäride elektriarveid kogunes 2022. aasta novembrist kuni käesoleva aasta märtsi lõpuni kokku üle 7100 euro. Lisaks tuli kahe talve jooksul osta umbes tuhande euro eest küttepuid.

See on päris hull summa. Tuija püüdis elektrifirma otsust soome keelde tõlkida ja see andis mõista, et oleksime pidanud taotlema sotsiaaltoetust, ütleb Reijo.

Pensionäride juhtum, kus pärast uut elektrilepingut tõusis hind mitmekordseks 5 sendilt kilovatt-tunni eest üle 27 sendi peale pole ainus omataoline.

Tarbijavaidluskomisjon (Kuluttajariitakunta) on nii möödunud aastal kui ka tänavu sarnastes juhtumites teinud mitmeid lahendeid.

Komisjon on nüüdseks saanud KSS Energialt, Fortumilt, Vattenfallilt ja Turu Energialt info, et nad ei järgi komisjoni soovitusi.

Tarbijavaidluskomisjon on varem välja toonud tähtajaliste elektrimüügilepingute mõistlikkuse üldiselt.

Komisjoni lahendatud juhtumite puhul on lepinguhinnad kõikunud 25 ja 30 sendi vahel kilovatt-tunni kohta. Erinevus hiljem pakutavate sarnaste tähtajaliste lepingute hindadest on olnud märkimisväärne.

Komisjon on hinnanud, et elektrienergia keskmine hind aasta jooksul alates 2022. aasta novembrist oli umbes 15 senti kilovatt-tunni kohta.

Komisjon on oma otsustes soovitanud elektrienergia keskmisest kõrgemat hinda 20–24 senti kilovatt-tunni eest.

Ka pärast vahendusmenetlust peaksid kalliks osutunud lepingu sõlminud tarbijad maksma teiste tarbijatega võrreldes kõrget hinda, toob välja tarbijavaidluskomisjoni esimees Pauli Ståhlberg.

Ståhlbergi sõnul jõudis komisjon tarbija ja elektriettevõtte vahelise riskijagamiseni keskmisest veidi kõrgemat hinda kaubeldes.

Kui ettevõtted ei ole komisjoni soovitusi täitnud, on suurte ja üllatavate elektriarvete risk jäänud tarbijate kanda, rõhutab Ståhlberg.

Üllatav on elektriettevõtete absoluutne negatiivne suhtumine neutraalse komisjoni küllaltki mõõdukate vahenduslahenduste suhtes, seda enam, et ettevõtted ei ole oma negatiivsele seisukohale seni esitanud muid kui rahalisi põhjendusi.

Ståhlberg ütleb, et komisjon on suunanud tarbijad pöörduma tarbijakaitsevoliniku poole juhtudel, kui sarnaste juhtumite jaoks on võimalik saada suunavat kohtupraktikat.

Ståhlberg peab ilmseks, et tarbijakaitsevolinik otsib selles küsimuses selgitusi kohtult.

Vähemalt on pensionäripaar valmis sellest viimasest õlekõrrest kinni haarama. Kolm aastakümmet klienditeenindust KSS Energiaga lõppes kodu müügiga.

Asi jätkub nüüd, kui me pöördume koos tarbijakaitsevolinikuga selles küsimuses kohtusse. Me läheme asjaga lõpuni, ütleb Reijo.

Ståhlberg rõhutab, et vastupidiselt elektrifirmade väidetule ei laiene tarbijate elektrilepingutele mitte ainult elektrituruseadus, vaid ka tarbijakaitseseadus.

Kokkulepet ei takista asjaolu, et sellega kaasneb ettevõttele rahaline kahju.

Kui elektrifirmadel pole oma tingimusteta suhtumisele komisjoni otsustesse muud õigustust kui need, mis on seni välja tulnud, võtavad nad asja kohtusse jõudes suure riski.

Ståhlbergi sõnul oleks kohtuasja ulatuse tõttu suurepärane, kui ülemkohtu seisukoht ebamõistlikkuse ja kokkuleppe kohta saabuks võimalikult kiiresti.

Selline eelotsus kehtiks lõppkokkuvõttes kõikidele 2022. aasta sügisel sõlmitud ebamõistlikult kallitele tähtajalistele lepingutele, ütleb Ståhlberg.

Tema hinnangul on sarnaseid juhtumeid vähemalt kümneid tuhandeid.

Kommentaarid
(Külastatud 4,745 korda, 1 külastust täna)