Kolm kuud pärast algust ei ole ELi missioonil Eunavfor Aspides piisavalt sõjalaevu, et kaitsta kaubalaevu Punasel merel.
Saksa väljaande Spiegeli info kohaselt hoiatas missiooni operatiivjuht kontradmiral Vasileios Gryparis eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konfidentsiaalsel kohtumisel, et pärast Saksa fregati „Hessen” lahkumist on tema käsutuses lähikuudel vaid kolm sõjalaeva. See tähendab, et ta ei saa enam täita oma ülesannet kaitsta laevu huthide rünnakute eest.
Kreeka komandör andis mitme ELi diplomaadi sõnul 100-päevasele missioonile esialgu positiivse hinnangu. Kohale toodud sõjalaevad, sealhulgas Saksa fregatt „Hessen” on saatnud läbi Punase mere 96 kaubalaeva alates operatsiooni Aspides algusest veebruari keskel. Kaksteist allatulistatud huthide drooni ja ühe raketi neutraliseerisid sõjalaevade õhutõrjesüsteemid.
Ainuüksi „Hessen” suutis teatada neljast neist tabamusest. Saksa fregatt eemaldati aga missioonilt 20. aprillil ning laeva ja meeskonda oodatakse pühapäeval tagasi Wilhelmshavenisse.
Gryparis maalis aga järgmisteks kuudeks vähem enesekindla pildi. Pärast fregati „Hessen” lahkumist aprilli lõpus on tema käsutuses lähikuudeks vaid kolm sõjalaeva. Selle väikese laevastikuga suudab ta saata kuni neli kaubalaeva päevas läbi Bab al-Mandabi väina Jeemeni ranniku lähedal. Oma missiooniks vajab ta aga vähemalt kümmet sõjalaeva, vajalik on ka õhutoetus droonilt või merepatrull-lennukilt.
Huthi rünnakute oht on teravam kui kunagi varem. Komandöri sõnul õnnestus huthidel aprilli lõpus esimest korda ELi laevade õhutõrjet drooniparvega küllastada ja kaubalaeva kahjustada. Sõjalaevadel on küll moodne õhutõrje, mis suudab korraga võidelda mitme sihtmärgiga. Kuid terve drooniparve juures annavad ka kõige võimsamad süsteemid ühel hetkel alla.
Siiski pole tõenäoline, et komandör saab lisalaevu. Hoolimata komandöri tungivast pöördumisest on seni vaid Belgia ja Holland andnud märku, et võivad lähikuudel eraldada kaubalaevade kaitseks sõjalaevad. Fregatti „Hessen” oodatakse tagasi Wilhelmshavenisse pühapäeval. Varsti läheb asendusena teele fregatt „Hamburg”, kuid sõjalaev jõuab Punasele merele alles augustis.
EL käivitas missiooni veebruari keskel, kuna Jeemenist pärit huthi liikumine tulistas Punasel merel laevade pihta regulaarselt rakette. Seda marsruuti peetakse maailmakaubanduse jaoks hädavajalikuks. Iraani toetatud mässulised tahavad enda propaganda kohaselt kasutada rünnakuid Gaza sektori sõja vastu protesteerimiseks. Nad teatasid hiljuti, et nüüd rünnatakse ka Vahemerel laevu.
Paljud rahvusvaheliselt tegutsevad laevandusettevõtted muutsid oma marsruute huthi rünnakute tõttu ja kasutavad Aasiast Euroopasse sõitmiseks palju pikemat marsruuti ümber Aafrika. Vaatamata ELi missioonile ja paralleelselt USA juhitud operatsioonile „Prosperity Guardian” ei ole ELi diplomaatide sõnul Punase mere läbipääsude vanu taset veel saavutatud.
ELi missiooni mõjude puudumise tõttu käib Brüsselis juba arutelu missiooni mandaadi laiendamise üle. Saksamaa algatas hiljuti arutelu selle üle, kas ELi sõjalaevu tuleks kasutada ka Jeemenis asuvate huthi relvade salakaubaveo ohjeldamiseks. Mõned ELi liikmed võivad soovida sellise missiooni laiendamist, kuid siis oleks operatsiooni olemus palju jõulisem.
Eunavfor Aspides’i tegevuskava vaadatakse regulaarselt üle juunis. Siis võiks Saksa kaalutlusest saada konkreetne ettepanek.
