Soome purustab hasartmängumonopoli: mida saab õppida Eesti hasartmänguseadusest?

Hasartmängutööstus on olnud Euroopa Liidu seadusandluses juba pikka aega pinnuks silmas, kuna Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole ühtset hasartmängutööstuse regulatsiooni. Selle asemel võib iga EL-i liikmesriik teha otsuseid vastavalt omaenda ühiskonna vajadustele. 

Niimoodi on aga tekkinud olukord, kus kõik EL-i riigid toimivad hasartmänguvaldkonnas täiesti erineval viisil. Mõnes riigis on hasartmängud teatud ulatuses keelustatud, mõnes riigis on riigipoolne monopol, mõnel pool on aga täieulatuslik hasartmänguseadus ja kohalik litsentseerimisprotsess. Malta on suisa hasartmängumaailma seadusandluse lipulaev, olles tuntud ühe kõige rangema, ent ahvatlevama hasartmängulitsentsi poolest. Samamoodi on ka Küprosest saanud tuntud kodu hasartmängufirmadele.

Kui tulla aga soojematest riikides tagasi Skandinaaviasse, näeme erinevaid lähenemisviise ka siinsamas. Nimelt, kuni 2023. aastani oli Soomes veel hasartmängumonopol, samas kui Eestis on juba üle 10 aasta olnud selgesõnaline hasartmänguseadus ning litsentseerimisprotsess. Soome otsustas käia Eesti jälgedes ning lõhkus monopoli, lubades nüüd ka teistel ettevõtetel hakata soomlastele hasartmänge pakkuma.

Just Eesti näitel on näha, kuivõrd edukalt netikasiinod eestlaste seas kasvavad, kuid seda turvalisest ja reguleeritud perspektiivist. Eestis on pikka aega kehtinud hasartmänguseadus, mis reguleerib kogu õnnemänguvaldkonda. Hasartmänguseadus lõi kogu tööstusesse struktuuri, usaldusväärsuse ja tõi mänguritele turvalisemad elamused, kuna kõik ettevõtted, kes soovivad pakkuda eestlastele õnnemänge, peavad saama Maksu- ja Tolliametilt tegevusloa. Kuigi selline litsentseerimistoiming tundub piirav, on just tänu reguleeritud seadusandlusele tekkinud Eestisse rohkelt uusi kasiinosid ning seeläbi ka hulgaliselt maksuraha hasartmängumaksu laekumisest.

Eesti hasartmänguseadus paneb selgelt paika ka selle, millistele nõuetele peab üks hasartmängukorraldaja vastama. Muuhulgas peab hasartmängukorraldaja näiteks:

  • olema vähemalt 1 miljoni euro suuruse kapitaliga ettevõte;
  • olema hasartmängukorralduses oma ainsa tegevusalana;
  • ükski juhtorgani liige ei tohi olla näiteks karistatud mõne kuriteo eest.

Tingimusi on mõistagi veelgi ning tegevusloa saamiseks tuleb läbida taotlusprotsess, mis on ühtaegu keeruline ja kallis: õnnemängude korraldamiseks tuleb tasuda ligi 50 tuhande euro suurune riigilõiv (mis ei kuulu tagastamisele). Ilma tegevusluba saamata ei tohi aga ühelegi eestlastele õnnemänge korraldada.

Tänu sellisele protsessile ja EMTA-poolsele järelevalvele on Eesti hasartmänguturg muutunud turvalisemaks ja usaldusväärsemaks. Riigipoolne kontroll on seotud ainult järelevalve ja tarbijate kaitsmisega, ent puudub igasugune monopol. Eesti Loto korraldab küll endiselt lotomänge, ent samal ajal on seadusandlusega tehtud ruumi ka teistele ettevõtetele.

Sarnast mudelit saaks kasutada edukalt ka Soome nüüd, kus riigipoolne hasartmängumonopol on purustatud. Eesti näitel on näha, kuidas põhjalik seadusandlus ning litsentseerimisprotsess annab kogu tööstusele struktuuri ja usaldusväärsuse, ent iga vähegi legitiimne ettevõte peaks saama selle toimingu probleemideta läbitud. Need, kes litsentsi ei saa mõnel põhjusel, ei oleks ilmselt olnud niikuinii piisavalt kvaliteetse teenusega ettevõtted.

Järgides Eesti hasartmänguseaduse mudelit saavad ka soomlased nautida mõnevõrra suuremat mängimis- ning valikuvabadust. Selle asemel, et olla piiratud ühe teenusepakkuja kontrollitud valikuga, saavad turule siseneda kõik soovijad ja seega on ka tarbijatele avatud suur mängumaailm. Niimoodi on asjad arenenud ka Eestis: Eesti hasartmängusõpradele on avatud üle 20 internetikasiino, mõned neist pakuvad suisa tuhandeid erinevaid õnnemänge koos erinevate pakkumiste, turniiride ja muude lisavõimalustega.

Soome valitsuse otsus eemaldada monopol on aga igati teretulnud ning näitab, kuidas järjest rohkem Euroopa Liidu riike on liikumas vabama ettevõtluse suunas. Hasartmänge ei ole vaja hoida täielikult riigi kontrolli all. Mida on aga vaja, on korralikult reguleeritud ning kaitstud turg, kus tarbijate õigused on kaitstud ning nende heaolu on garanteeritud – just seda eesmärki aitab täita hasartmänguseadus ning sellega seotud tegevusload.

(Külastatud 912 korda, 1 külastust täna)