Karm tõdemus Soomes: vähi sõeluuringud ei pikendagi eluiga, paljud arstid ei taha seda tunnistada

Vähi sõeluuringud päästavad väidetavalt elusid, kuid mitu eluaastat need juurde annavad?

Mitte tingimata, ütleb hiljuti avaldatud uuring, mis võttis kokku 18 uuringu tulemused. Neis osales üle kahe miljoni inimese, vahendab Helsingin Sanomat.

Sõeluuringute mõju arvutati neis osalenud grupi eluaastate võrdlemisel uuringutes osalemata jätnud kontrollgrupiga.

Tulemuseks oli see, et rinnavähi sõeluuring mammograafiaga ja käärsoolevähi sõeluuring väljaheiteproovidega ei pikendanud eluiga sugugi. Mõlemaid sõeluuringuid viiakse läbi ka Soomes.

Efektiivseks osutus vaid jämesoole otsa uurimine ehk sigmoidoskoopia. See pikendas eluiga kolme kuu võrra.

Teiste sõeluuringute kasulikkus oli uuringu valguses ebatõenäoline või ebakindel, teatas rahvusvaheline teadlaste rühm meditsiiniajakirjas Jama International Medicine.

Teadlaste grupp uuris ka kolonoskoopiat, endiste ja praeguste suitsetajate kopsude kompuutertomograafiat ning eesnäärmevähi sõeluuringut koos PSA vereanalüüsiga.

Tulemus võib tunduda üllatav, kuid see on kooskõlas varasemate uuringute andmetega.

„Kahjuks tõsiasi, mida paljud teadlased ja arstid tunnistada ei taha on see, et vähi sõeluuringud ei ole üldist eluiga pikendanud,” ütleb tõenduspõhise meditsiini eestkõnelejana tuntud Soome professor Kari Tikkinen.

Seda hoolimata asjaolust, et sõeluuringud võivad ära hoida mõningaid vähisurmasid.

Sõeluuringute pooldajaid on kritiseeritud nende kasuga liialdamise pärast. California ülikooli epidemioloogia ja biostatistika professor, onkoloog Vinay Prasad ütleb oma veebiloengus, et praeguste tõendite põhjal on vale sundida kodanikke läbima sõeluuringuid ja reklaamida neid kui elupäästjaid.

Prasad on oma uurimistöös tegelenud eriti teaduslike tõendite küsimustega.

Ta ütleb, et ei esita asja kohta lõplikku tõde. Selle kontrollimiseks oleks vaja suuremaid uuringuid.

Prasad juhib tähelepanu, et sõeluuringute käigus leitakse rohkem vähki ja väiksemaid kasvajaid. Võib eeldada, et tänu varajasele diagnoosile esineb kaugelearenenud vähki veelgi vähem, kuid see pole nii.

Kui Ameerika Ühendriikides 1980ndatel aastatel rinnavähi sõeluuringuid alustati, kahekordistusid varajases staadiumis vähi diagnoosid. 2012. aastal tehtud uuring näitas, et kaugelearenenud vähkkasvajaid oli endiselt peaaegu sama palju kui enne sõeluuringute algust.

Mõned vähivormid on nii kiired ja agressiivsed, et tapavad vaatamata sõeluuringutele ja ravile.

Mõned aga kasvavad ja levivad nii aeglaselt, et ei häiriks patsienti kunagi. Nende ravimine on kahjulikum kui vähk ise.

Kuigi vähktõve suremust saab sõeluuringutega veidi vähendada, võivad ülediagnoosimine, täiendavad uuringud, rasked ravimeetodid ja sõeluuringutest tingitud ebavajalikud operatsioonid kaasa tuua selle, et sõeluuringurühmad surevad endiselt sama kiirusega kui teised.

Kui Euroopa Liit esitles mullu sügisel liikmesriikidele eesnäärmevähi sõeluuringut, osales uroloogiaprofessor Tikkinen töörühmas, mis hindas sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi jaoks sõeluuringu kasulikkuse teaduslikke tõendeid.

Järeldus oli, et valdavale osale inimestest ei too sõeluuringud ei kahju ega kasu, mõnele on see kahjulik ja vähestele kasulik, ütleb Tikkinen.

Ilma sõeluuringuta sureb eesnäärmevähki viis meest tuhandest. Sõeluuringute puhul on see neli tuhandest.

Tikkineni sõnul on rinnavähi sõeluuringu tulemus ligikaudu sama. Mammograafia eelised olid suuremad 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel, kuid ravimeetodite areng on selle kasu ära söönud. Tänapäeval saab ravida suuremaid kasvajaid.

Emakakaelavähi prekursoreid tuvastavad PAP-sõeluuringud on Soome vähi sõeluuringutest olnud tõenäoliselt kõige tõhusamad, ütleb Tikkinen.

Olukord on aga muutumas, sest tänapäeval antakse noortele HPV vaktsiini, mis võitleb sugulisel teel leviva ja rakumuutusi põhjustava papilloomiviiruse vastu. See vähendab tõhusalt vähi esinemissagedust. Samal ajal vähenevad sõeluuringu eelised.

Eelmisel aastal alustati Soomes soolevähi sõeluuringuga, kus kakaproovist otsitakse varjatud verd. Seda kavatsetakse järk-järgult laiendada kõigile 56–74-aastastele.

Vere leidmisel tehakse tavaliselt järeluuringuna kolonoskoopia. Tikkineni sõnul tähendab see, et vaatluste arv mitmekordistub.

„Kuigi veri võib tulla hemorroididest,” märgib Tikkinen. Ta lisab, et ta pole sõeluuringute vastu, kuid nendest saadav kasu pole enamasti kuigi suur.

„Seega tasuks hoolega läbi mõelda, kuidas neid suurendada olukorras, kus järjekordade tõttu ei jõua isegi haiged ravile,” märgib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 717 korda, 1 külastust täna)