Julgeolekuekspert, endine USA mereväeakadeemia professor ja mõttekoja Atlantic Council teadur Andrew Michta hindab, et otsustav hetk Venemaa agressioonisõjas Ukrainas võib ees oodata lähima paari kuu jooksul.
Michta põhjendab oma seisukohta sellega, et Venemaa on viimasel ajal saavutanud rindejoonel võite ning teisalt liikus USA hiiglaslik abipakett Ukrainale lõpuks edasi pärast kuudepikkust viivitust esindajatekojas.
„Venemaa rünnak näib olevat algusjärgus,” kirjutab ta Atlantic Councili veebis.
Ka endine Soome kaitseväe juhataja, parlamendi liige Jarmo Lindberg hindas intervjuus väljaandele Uusi Suomi, et tõenäoliselt üritab Venemaa oma rünnakut kiirendada. Samuti hindas ta USA abipaketi olulisust.
Arvatakse, et Venemaa korraldab kevadel või suvel suurrünnaku, mille intensiivsus on siiski olnud mõistatus. Viimasel ajal on Ukraina olnud oma kaitselahingu raskeimas olukorras, kui Lääne relvaabi on seiskunud ja Venemaal on lahingus ressursiülekaal. Seni pole Venemaa suutnud suurt läbimurret teha.
Michta hinnangul võib Venemaa uus rünnak, mis on algusjärgus, „tekitada kaitseliidu NATO jaoks kriisi, mis on palju suurem kui jätkuv nurin selle üle, kes Ukrainat kõige rohkem aitab”.
Michta usub, et Venemaa suurrünnak langeb kokku järgmise NATO tippkohtumisega, mis peetakse juulis Washingtonis. Michta arvab, et president Vladimir Putini kavatsus on püüda ajastada Venemaa suurrünnak tippkohtumise ajale, et NATO-t alandada.
Michta küsib nüüd, milline tähtsus oleks sellel stsenaariumil USA ametisoleva presidendi Joe Bideni püüdlustele presidendina jätkata. Novembris toimuvaid USA presidendivalimisi peetakse Ukraina saatuse määravaks teguriks. Kui Venemaa peaks läbimurde tegema, kasutaks rivaalkandidaat Donald Trump seda valimislahingus enda huvides ära, kirjutab Michta.
Michta arvates võiks Bideni valitsuse poliitika muutuda nii, et Ukrainale pakutaks kõike, mida ta Venemaa alistamiseks vajab. Tema hinnangul peaks USA ja tema Euroopa liitlaste vahel käima tõsine arutelu Ukraina väljavaadete üle.
