Soome piiri naabruses Venemaal asuva Alakurti garnisoni piirkonda on suve jooksul kerkinud uued kaevikud, kindlustused ja vähemalt kolm sajameetrist angaari. Soome Salla kõrgusel, vaid 50 kilomeetri kaugusel Soome piirist on suve jooksul toimunud Venemaa garnisonis üllatavaid muutusi. Kas selle pärast peaks muretsema?
Endine peastaabi luureülem ja praegune parlamendisaadik Pekka Toveri meenutab Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu kõnesid.
Ta on öelnud, et kuna Soome on NATO-s, siis tugevdatakse vägesid piiril Soomega, näiteks rajades Karjalasse armeekorpuse ja ilmselt muutes osa Soome piiril asuvatest brigaadidest diviisideks.
Brigaad tähistab 3000–4000 sõdurist koosnevat rühma, diviis aga iseseisvaks lahingutegevuseks võimelist soomus- või motoriseeritud jalaväedivisjoni, kuhu kuulub 3–4 rügementi ja relvaüksusi. Diviis on suuruselt umbes 2–3 korda suurem kui brigaad.
Toveri usub, et esimeses faasis teeb Venemaa suurejoonelisi žeste, kus brigaadid muudetakse nominaalselt diviisideks ja teatatakse, et nüüdseks on sellised loodud.
Vaatamata ilusatele deklaratsioonidele oleks diviis ikkagi väga nõrk, mitte valmisarmee, märgib Toveri. Venemaa probleem on olnud selles, et Ukrainasse tungides pole tal olnud isegi ühtegi täisjõus brigaadi ning praegu ei suudeta piisavalt sõdureid värvata.
Toveri kirjeldab Venemaa suurimat nõrkust Ukrainat rünnates konkreetselt, et Vene väed ei olnud täies jõus. Venemaa eesmärk on püüda suurendada oma relvajõudude suurust.
See on pikk projekt. Nad kukkusid selles sügavas rahuseisundis läbi. Nüüd käib laiaulatuslik sõda ja palju inimesi põgeneb välismaale. Lisaks on valdav osa Venemaa maavägedest Ukrainas kinni. Ma arvan, et 2030ndatel aastatel võib ehk näha meie piiri lähedal mõnda märkimisväärsemat liikumist, kui Ukraina sõda paari aasta jooksul lõppeb.
Märkimisväärsem käik võib Toveri hinnangul tähendada, et Vene sõjaline jõud Soome lähialadel nagu Alakurt, Petsamo ja Karjala maakitsuse suunas isegi kolmekordistub.
Venemaa on huvitatud oma sõjalise kohaloleku ja võimu suurendamisest, eriti Koola poolsaarel. Nii oli see juba enne Ukraina sõda. Nüüd, Soome NATO liikmeks saades on huvi kasvanud ja Venemaa on teatanud, et kavatseb oma võimu piirkonnas suurendada.
Koolas pole Venemaal aga praegu Ukraina sõja tõttu maavägede osas ründevõimet. Lennuvägi ja merevägi on aga seal nagu varemgi, neid pole Ukrainasse saadetud.
Tuumarelvad on Koolas olnud pikka aega. Märkimisväärse hulga tuumarakettide ja lõhkepeade lisamine ja nende hoidmine piirkonnas eeldab teatud tüüpi ehitisi, ladusid ja varjendeid, mille ehitamist tavaliselt märgatakse.
Muidugi saab olemasolevat varu veidi laiendada, kuid tuumarelvi ei saa märkimisväärses koguses märkamatult liigutada. Teisest küljest on tuumarelvade idee tavaliselt nende sihtmärgist kaugele saatmine, sel juhul pole vaja neid potentsiaalsele sihtmärgile lähedale viia.
Laskemoona, elektroonikat, majutust või kõike muud, mida tuleb ilmastiku eest kaitsta – sellistel eesmärkidel saab Venemaa kasutada näiteks hiljuti Alakurti rajatud angaare.
Kui angaar on piisavalt kõrge, vundament on piisavalt tugev ja sellel on suured juurdepääsuavad, saab sinna paigutada isegi tanke. Päris palju saab veel ehitada, enne kui see Soome jaoks väga oluline oleks, märgib Toveri.
Soome kuulumine NATO-sse parandab oluliselt kaitseväe niigi head luureolukorda, kuna liitlaste luurelennukid lendavad Soome õhuruumis sagedamini.
Soome on luure mõttes soodsas positsioonis. Oleme füüsiliselt lähedal sellistele huvitavatele aladele nagu Venemaa tuumajõud Koolas. Näiteks USA luurelennukid on jõudluse poolest omaette klassis, hindab Toveri.
Toveri hinnangul pole seega põhjust muretsemiseks. Venemaa suurendab kindlasti oma sõjalist jõudu Arktika piirkonnas, kuid ta oleks seda teinud olenemata sellest, kas Soome on NATO liige või mitte.
Kindlasti protesteerib Venemaa mõnevõrra Soome NATO liikmelisuse vastu nii, et see suurendab mõnevõrra oma sõjalist jõudu meie piirialadel. Nüüd oleme aga NATO liige, mis on maailma ajaloo kõige kauem tegutsenud, edukaim ja tugevaim sõjaline liit, sõnab Toveri.
