President äratas soomlased reaalsusele, kus me praegu oleme. Me seisame silmitsi tõeliselt koleda väljavaatega. Nii tõlgendab rahvusvaheline kriisireguleerimise ekspert, riigiteaduste doktor Timo Hellenberg president Sauli Niinistö neljapäevaseid sõnu Iltalehtile.
Oht, et aatomirelvad hakkavad rääkima, on tõesti suur. See tähendab lõppu, ütles Niinistö eile neljapäeval, 7. septembril poliitikaajakirjanike liidu koosolekul.
Hellenberg ei näe, et avalduse ajastusel oleks olnud selle nädala sündmustega Rumeenias palju pistmist. Vene droon tabas esmaspäeva õhtul NATO riiki Rumeeniat. Rumeenia eitas juhtunut mitu päeva, hoolimata Ukraina avaldustest ja fototõenditest, mis väidavad vastupidist.
Hakkaksin seda harutama pigem sellest, et oleme nüüdseks triivinud olukorda, kus panused kasvavad mõlemal poolel väga kiiresti, märgib Hellenberg.
Kriisijuhtimise osas oleme liikunud valmisoleku faasist reageerimisfaasi. Sellega viitab Hellenberg tõsiasjale, et mõlema poole rünnakutele reageeritakse nüüd väga lühikese aja jooksul. President Niinistö avaldus oli sünge ja see oli täiesti põhjendatud.
Olukord on selles mõttes nukker, et midagi positiivset ei tule. Jutud, et võimaliku läbimurdega Ukrainas leitakse kiiresti lahendus või et Venemaa oleks saavutatud positsioonidega rahul, ei ole praegu kahjuks realistlikud.
Hellenberg kasutab käimasolevatest arengutest rääkides mõistet spiraal. Sest ta tähendab, et poolte vastumeetmed on hullemad kui teise poole meetmed.
See tähendab, et liigume pidevalt jõulisemate seadmete ja kahjulikumate, hävitavamate vahendite poole.
Hellenbergi sõnul on sellises spiraalilaadses kiires tsüklis raske olukorda väga kaugele ette prognoosida. Ta usub, et Niinistö avaldus on osaliselt selle ebakindlusega seotud.
Ta kutsus kindlasti üles kõiki võimalikke lahendusi leidma, et seda viimsepäeva mustrit saaks vältida, lisab Hellenberg.
Hellenberg kirjeldab Soomes toimuvat diskussiooni kui suures osas operatiivtasandi analüüsi ümber keerlevat, mille Niinistö nüüd teise pilguga välja tõi.
President võis tunda, et sellises olukorras peab ta arutelu viima uuele tasemele. Võib öelda, et ta suhtus sellesse suurepäraselt strateegiliselt, märgib ta.
Operatiivtasandi muudatused on Ukrainas viimasel ajal olnud suhteliselt väikesed, kuid suuremad muutused on toimunud just strateegilisel tasandil. See, et Põhja-Korea kaasa tõmmatakse, ei tõota head.
Hellenbergi sõnul on Ukraina sõda triivinud lähemale olukorrale, kus suurriigid on sõja otsesed osapooled. Ta usub, et see oli ka üks murekohti Niinistö neljapäevase sõnumi taga.
Seetõttu ei tundu tuumarelvade kasutamine Euroopas enam täiesti võimatu, kuigi moraalsest vaatenurgast usun endiselt, et minna on veel pikk tee. Olukord on aga nii piisavalt tõsine, et Niinistö kõne oli teretulnud, räägib Hellenberg.
Asjatundja tuletab meelde, et julgeolekupoliitilised tektoonilised plaadid liiguvad praegu mujale kui Euroopasse. Risk on suurvõimu välja liikumine ja võimudebati muutumine, isegi kokkupõrge.
Põhja-Korea lähenemine Venemaale, Hiina tegevus seoses G20 grupiga ja üldise julgeolekuolukorra ettearvamatus Kagu-Aasias võivad peegeldada seda, kuidas kujuneks Euroopa, kui mängumaa laieneks või kui tema fookus nihkuks ootamatult Aasiale.
Hellenberg peab Hiina presidendi Xi Jinpingi isiklikku puudumist nädalavahetusel Indias toimuvalt G20 kohtumiselt märgiks kahe riigi, USA ja Hiina vahel kasvavatest pingetest. Ameerika Ühendriikide kasvav kohalolek ja kaal Kagu-Aasias võib samuti panna Hiina otsima uut lähenemisnurka, mis suurendab ebastabiilsust.
Ukraina sõja lõppemise märke pole, pigem kasvavad pinged ka seal. Ukraina peab võitlema korraga mitme ohu vastu.
Sellises kiire eskaleerumise rütmis on oht, et Ukraina logistika ja varustuskindlus kukub kokku. Kui juhtub, et Venemaa hävitab Ukraina energiavarustuse selgroo, hüdroelektrijaamad, võib see sõda laieneda lääneriikidesse.
Nn spiraaltsüklis on suurenenud ka Zaporižja tuumajaamaga seotud ohud.
Selles, et Venemaa on üle läinud sellisele taktikale, kus hävivad sotsiaalsed struktuurid ja elutähtsad funktsioonid, peegeldub ka Euroopa suurima tuumajaama suurenenud oht. Kokkuvõttes on see olukord päris hull, märgib Hellenberg.
