Ukraina väed peavad Venemaa rindejoonel ägedat lahingut. Aega on vähe. Talv varitseb veidi enam kui kuu aja pärast.

USA kindral Mark Milley teatas sel nädalal, et Ukrainal on aega umbes 30–45 päeva, et jätkata vasturünnakut, enne kui ilm halveneb. Soome sõjateaduste dotsendi Ilmari Käihkö sõnul on seda liiga vähe, vahendab Yle.

Kui Ukraina ei saavuta peagi rindel edu, siis vägede edasitung lakkab. Kui maapind muutub mudaseks, ei saa seal enam raskeid tanke liigutada. Päev-päevalt tõenäosus Venemaa liinidest läbi murda väheneb, ütleb Käihkö.

Käihkö sõnul tuleb nüüd avalikult rääkima hakata pikaajalisest külmunud konfliktist. Ukraina on oma vasturünnakuga tagasi saanud umbes 0,2 protsenti Venemaa poolt vallutatud territooriumist.

Seda on raske kõva häälega välja öelda, kuid kõik näevad seda kaardil, ütleb Käihkö.

Kuigi Ukrainal on olnud võite, räägib rindejoon tõesti karmi keelt. Viimase kümme kuuga on seis peaaegu samaks jäänud.

Eelmine suurem läbimurre oli Käihkö sõnul Hersoni vabastamine eelmise aasta novembris. Suve jooksul on Ukraina vabastanud mitmeid väiksemaid külasid ja kohati pääsenud läbi Venemaa kaitseliinidest, vaatamata sellele pole rindel olulisi muutusi toimunud.

Seda tuleb valjusti öelda. Ukraina ei suuda oma alasid tagasi vallutada, kui ei toimu mingit radikaalset muutust, nendib Käihkö.

Käihkö sõnul oli juba sõja alguses, hiljemalt eelmise aasta märtsis selge, et tulemas on pikk ja kurnav sõda.

„Meil on kaks riiki, millest kumbki ei kavatse alla anda ja mõlemal on võime sõda pidada,” ütleb Käihkö.

Käihkö usub, et ummikseisule on ainuke lahendus kompromissid. Sõdides, kui see nii jätkub, on olukorda väga raske muuta.

Venemaal on piisavalt vägesid ja ta otsib uusi partnereid. Ukraina saab loota Lääne relvadele. Need on faktid, nendib Käihkö.

Käihkö sõnul ei tahetud seda kõva häälega välja öelda. Vale lootuse hellitamine ei ole ka Ukraina pikaajalistes huvides.

Nüüd tuleb hakata mõtlema aastale 2024 ja isegi 2025. Kui kaua ja kui palju on Lääs valmis tegema? Vähemalt esialgu läbirääkimisi silmapiiril pole, nendib Käihkö.

Lühemas perspektiivis on Käihkö sõnul määrav, kumb pool on pärast talve paremas vormis.

Ka Soome riigikaitse kõrgkooli sõjaliste oskuste õppejõud Jarmo Mattila vaatab juba järgmisele suvele. Mattila sõnul ei juhtu talvel midagi otsustavat, kui just totaalset üllatust ei tule.

Maastik on pehme, külm ja märg. Seal on raskem rünnata ja Venemaal on olnud aega valmistuda saabuvaks talveks, ütleb Mattila.

Mattila sõnul näitab kõik, et Venemaa valmistub pikaks sõjaks.

Venemaa on suutnud hästi parandada nii meeskonna- kui ka varustuskadusid. Lisaks on Venemaa muu hulgas kiirendanud droonide tootmist, ütleb Mattila.

Kreml varub nüüd talveks rakette ja droone. Eelmisel aastal algasid Venemaa rünnakud energiaobjektidele juba oktoobris.

Venemaa valmistub jätkama rünnakuid elektrijaamade ja muu olulise energiataristu vastu, nendib Mattila.

Läbivalt on jätkunud ka 2022. aasta septembris alanud Venemaa osaline mobilisatsioon. Mattila sõnul oli sõja alguses Venemaal umbes 200 000 sõjaväelast, praegu on seal erinevatel hinnangutel umbes 400 000 sõdurit.

Ukrainal on aga talve saabumiseni veel aega. Ja tema võitlustahe ei näita vaibumise märke.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles Reutersile, et Ukraina kavatseb vastupealetungi jätkata olenemata ilmastikuoludest.

Võitlus külmas, märjas ja poris on raskem, kuid lahingud jätkuvad nii või teisiti. Kõnnime, kui muidu liikuda ei saa, ütles Budanov.

Käihkö sõnul on Ukraina suurimaks takistuseks endiselt Venemaa ja tema suurtükiväe rajatud laiad miiniväljad. Suureks küsimuseks on ka vägede ja laskemoona piisavus. Kuigi Ukraina tekitab Venemaale kaotusi, tarbib ta ka oma vägesid ja varustust.

Olukord võib kulmineeruda ka sel lihtsal põhjusel, et Ukraina jõud ehk sõdurid ja laskemoon saavad otsa, nendib Käihkö.

Nii Mattila kui Käihkö sõnul ei saa aga öelda, et vasturünnak oleks ebaõnnestunud, kuigi pole soovitud tulemust toonud. Ukraina on võidelnud ägedalt ja edeneb pidevalt, kuid liiga vähe.

Muidugi on veel aega ja Ukraina on varemgi üllatanud, ütleb Käihkö.

Käihkö sõnul on üks võimalus teoreetiliselt olemas. Ukraina on nüüdseks läbinud esimese Venemaa kaitseliini Robotõne küla piirkonnas. Ukraina hinnangul on esimesel liinil olnud 60 protsenti Vene vägede tugevusest ja kahel ülejäänud liinil mõlemal vaid 20 protsenti.

Kui see tõsi on, on Ukrainal võimalus suruda Aasovi mere poole, hindab Käihkö.

Seal oleks oluline verstapost Tokmak, kuhu praegustest positsioonidest on umbes 17 kilomeetrit.

Praegu, isegi selle intervjuu ajal, testib Ukraina seda teooriat ja võitleb, selgitab Käihkö.