Linnugripi murettekitav levik Soomes on tõstatanud küsimuse, kas riigist on saamas uus pandeemia leviku alguspunkt nagu oli Wuhan Hiinas.
Üle riigi on teatatud massilistest lindude hukkumistest ja nakkus on levinud karusloomafarmidesse, kus praegu tapetakse tuhandeid loomi, vahendab Iltalehti.
Olukord meenutab 2019. aasta lõppu, mil koroonaviirus Hiinas esmakordselt laiemalt levima hakkas.
Viirusteuurija Tuomas Aivelo rahustab murelikke. Tema sõnul ei meenuta juhtum veel koroonaviiruse taolise olukorra tekkimist. Olukorda ei saa võrrelda koroona sünniga Hiinas. Nendel juhtumite algused on erinevad.
Linnugripp on hakanud levima linnufarmides ehk pärineb inimtoidu tootmispiirkondadest, koroonaviirus aga metsloomadelt.
Aivelo sõnul võib karusloomafarmide puhul aga märgata näha sarnasusi.
Koroona puhul märkasime, et selline oht on olemas. Seejärel haigestusid koroonaviirusesse tuhanded karusloomad mujal maailmas, räägib Aivelo.
Nüüd püüame minke kaitsta, et nad lindude käest haigust ei saaks ja inimestele edasi ei kannaks. Koroona ajal oli see kaitstud, et inimese poolt nakkus ei leviks, toob Aivelo välja.
Olukord on aga maailmas ainulaadne, sest linnugripp pole kunagi varem nii laialt levinud. Aivelo sõnul on praegu tegemist linnugripi pandeemiaga. Võimaliku ohu kohta inimestele ei osata veel midagi öelda.
On olemas pandeemiaoht, sest nakkused levivad nüüd nii kiiresti. Inimeste ja metslindude vahelisi otseseid nakatumisi on maailmas siiski vähe. Seetõttu on veel vara öelda, kas linnugripist areneb välja uus inimeste pandeemia.
Soomes näitab linnugripi epideemia pidurdumise märke, kuid olukord on Aivelo sõnul siiski murettekitav.
Väga head olukorra ülevaadet pole, kuid praegu tundub, et metslindude massilisi hukkumisi ja kinnitatud juhtumeid on karusloomafarmides vähem olnud. Möödunud nädalal leiti igast juhtumist vaid üks.
Olukord on aga endiselt murettekitav, sest viirus võib siiski muteeruda nii, et levib inimesele senisest kergemini.
Olukorda võetakse praegu tõsiselt, sest oleme faasis, kus viirus võib transformeeruda selliselt, et see levib inimeste vahel tõhusalt.
„Mis sellest lõpuks saab, seda me täpselt ei tea, sest sellist olukorda pole me varem kogenud,” toob Aivelo välja.
Aivelo sõnul nõuab viiruse muundumine selliseks, et see inimeste vahel levib, vaid käputäie muudatusi, millest osa on juba näha.
Viiruse järjestuste muutused näitavad, et see levib nüüd imetajate seas. Muudatused pole aga veel murettekitavad, sest seni ei paista, et muudatused võimaldaksid tõhusalt inimeste vahel levida, ütleb Aivelo.
Viiruse muundumine võib aga Aivelo sõnul toimuda väga kiiresti. Gripiviirused muutuvad kiiresti. See ei nõua väga palju imetajate vahel nakatumisi. Võib-olla räägime isegi imetajate vaheliste nakatumiste ühekohalistest numbritest.
Aivelo sõnul on praegu kõige olulisem karusloomafarmides asjad võimalikult kiiresti korda saada, et viirus ei saaks muteeruda. Kui see peaks juhtuma, oleks vaja uusi meetmeid.
Kui haigusjuhte tuvastatakse inimestel, rõhutatakse haiguse jälgimise tähtsust. Samuti tekitaks küsimusi muu hulgas see, kuidas viirus on suutnud inimestega kohaneda ja kas kaitsemeetmetes oli puudujääke.
Samuti võidakse kasutusele võtta erinevad isolatsiooni meetmed, nagu tavaliselt nakkushaiguste puhul.
Aivelo usub, et ilmselt rahuneb olukord siis, kui toiduameti määratud karusloomad on hukatud.
Tõenäoliselt saab nüüd, kui karusloomad hukatakse, olukord kontrolli alla, aga pole teada, kas see aitab ka järgmisel kevadel, kui siis tekivad uuesti nakatumiste juhtumid, mõtiskleb Aivelo.
