Helsingi kesklinnas Esplanadil autoga rahva sekka sõitnud mees mõisteti Helsingi kohtus süüdi kolme inimese tapmiskatses, kahes vägivalla juhtumis, ühe inimese ründamise katses ja liikluse ohustamise katses.

Suur hulk inimesi oli ohus. Mees polnud kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, mistõttu talle karistust ei määratud, vahendab Helsingin Sanomat.

Mees mõisteti süüdi ka politsei ründamise ja ametnikule vastuhaku eest. Ohtu sattunuid oli suur hulk, kuid kõigi nende puhul meest süüdi ei mõistetud, näiteks jäeti täielikult rahuldamata teine ​​süüdistus ründekatses ning mitme kannatanu puhul jäeti rahuldamata ka süüdistus tapmiskatses.

35-aastane poliitikas tegev olnud mees sõitis eelmise, 2022. aasta maipühade ajal Pohjoisesplanadil ja sellega piirnevatel tänavatel. Lõpus oli auto maksimaalne kiirus 109 kilomeetrit tunnis. Rahvast oli seal palju ja osa piirkonnast oli autoliikluseks suletud.

Keegi tõsiselt viga ei saanud. Piirkonnas tehtud videotest on näha, et kohati jäi inimeste ja auto vahele vaid mõni sentimeeter.

Kihutaja sõitis oma autoga ka inimestele otsa, kuid õnneks juhtus see olukorras, kus kiirus oli väiksem. Enne peatumist sõitis auto otsa ka mitmele teisele autole, millest üks paiskus kohvik Esplanadi poole.

Mees tunnistas juba politseile, et sündmused kulgesid nii, nagu hiljem süüdistuses kirjeldatud. Meeleseisundi kontrollimisel selgus aga, et ta polnud juhtunu hetkel süüdiv.

Kohus määras salastatuks need tunnistuse osad, mis kirjeldasid mehe tervislikku seisundit või tundlikke seiku tema elus. Kohtuotsusest ei selgu seega kõik asjad, mis juhtunu hetkel tema vaimset tervist mõjutasid.

Süüdimõistmine liikluse ohustamises tuli seetõttu, et meeletu sõidukiirus rahvamassis seadis kahtlemata ohtu mitme inimese elu ja tervise. Osal õnnestus pääseda näiteks seetõttu, et sõiduk tegi kõva häält ja inimestel oli aega üksteist hoiatada.

Tapmiskatset või vägivalda puudutavad otsused on keerulisemad. Kohus leidis, et juht ei tahtnud psühhoosis olles tahtlikult inimestega otsa sõita ning isegi tahtlus ei pruugi süüdimatu inimese puhul karistust kaasa tuua.

Seetõttu uuris kohus iga kannatanu või vahetus ohus oleva inimese raske vigastuse või surma tõenäosust ning otsus tehti vaid kõige ilmsematel juhtudel.

Näiteks jäi surmast sekundite kaugusele teed ületanud perekond, kellest sõitis auto mööda kiirusega üle saja kilomeetri tunnis. Perekonnal õnnestus lihtsalt kõrvale põigata, kuid kohus otsustas, et juht pidi mõistma tõenäolisi tagajärgi.

Prokurör nõudis esialgu kohtuotsust tapmiskatses üheteistkümne inimese suhtes. Teiste tänaval või kohviku terrassil viibijate suhtes otsust ei tehtud, nad olid ohu ajal viibinud autost kaugemal.

Sarnane kaalutlus toimus ka vägivallajuhtumite puhul, kus kannatanuid oli samuti palju.

Lõpuks tehti kohtuotsus vaid ühe ohtliku olukorra kohta. Sarnaselt varem kirjeldatud perekonnale oli kaitsepiirdel olnud teismeline tüdruk tõsises ohus ja pääses peamiselt seetõttu, et emal oli aega teda hüüdega hoiatada.

Kohus tegi vägivalla osas otsuse juhtumis, kus auto oli teelt välja sõitnud naisele vastu kätt, ning asjas, kus mees paiskus kokkupõrke tagajärjel auto kapotile ja sealt maapinnale. Mõlemad said vigastada, kuid mitte tõsiselt.

Samuti mõisteti mehelt välja umbes 60 000 eurot hüvitist kindlustusseltsile, mis on kannatanutele juba liikluskindlustuse hüvitist maksnud. Ta peab tasuma ka osa kannatanute kohtukuludest, kuid suur osa neist jääb riigi kanda.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.