Soome suursaadikul Washingtonis Mikko Hautalal on olnud tegus suvi. President Joe Bideni visiit Helsingisse on seljataga. Nüüd valmistatakse ette Petteri Orpo valitsuse esimesi ministrivisiite.

„Meil on USA-ga cseoses täiesti uus rõhk mitte ainult julgeolekupoliitikas, vaid kaubanduses ja tehnoloogias. [Saatkonnal] on tugev mandaat koostöö edendamiseks neis üliolulistes valdkondades,” ütleb Hautala.

Suurim asi selles nimekirjas on aga USA ja Soome vahel valmiv kaitsekoostöö leping, mis võimaldab vajadusel paigutada Soome pikemaks ajaks Ameerika vägesid ja kaitsevahendeid, vahendab Helsingin Sanomat.

Milles leping seisneb? Kas läheme nüüd NATO liikmelisusest kaugemale?

„Leping ei ole dramaatiline asi, kuid see suurendab turvalisust, luues õiguslikud ja praktilised tingimused koostööks ja abi tõhusamaks vastuvõtmiseks,” ütleb Helsingis suursaadikute kohtumisel osalenud Hautala.

Rootsi ja Taani peavad läbirääkimisi sarnaste lepingute üle. Norral on see juba olemas.

Kui varem tõid ameeriklased varustuse õppusteks kohale ja viisid ära, siis nüüd võib selle Soome jätta. Samuti saavad nad õiguse kasutada ühte lennujaama, sadamat ja harjutusala.

Leping on tekitanud küsimusi ka Soomes. Vasakpartei parlamendifraktsiooni esimees Jussi Saramo ütles väljaandele Kansan Uutiset, et see kokkulepe pole vajalik. Tema väitel peaks veenduma, et tegemist on tehnilise kokkuleppega, mis võimaldab ühisel kokkuleppel täiendavat turvalisust. Lepe ei tohi aga kaasa tuua „Põhjamaade poliitikast” kõrvalekaldumist ja „julgeoleku panustamist” ainult USA peale.

Hautala ütleb, et läheneb küsimustele avatult.

„Me peame seda diskussiooni pidama, argumente kuulama ja avameelselt rääkima. Kindlasti [saab see teoks] parlamendi kaudu.”

Kas me usaldame kokkulepet, et USA ja Soome huvid on alati kooskõlas?

„Soome on võrdne partner, kes suveräänse riigina otsustab korralduste üle. Lähtume oma huvidest. Arvan, et on selge, et Soome ei sõlmi endale kahjulikku lepingut.”

Enne Washingtoni töötas Hautala suursaadikuna Moskvas. Ta usub, et Venemaa hakkab lepingut kritiseerima.

„Venemaa retooriline poliitika on väita, et see on Soome enesemääramisõiguse loovutamine. Kindlasti püüavad nad hoiatada, et selle korraldus oleks võimalikult kitsas.”

Hautala tõlgib soome keelde, mida vene argument tähendab:

„[Eeldus] on, et parim kaitse on heita end nende armu alla. Olla isoleeritud, soovitavalt võimalikult nõrk ja seega mitte kujutada isegi teoreetilist ohtu. Vastutasuks jätavad nad meid rahule. Probleem on siin selles, et nende üldine käitumine on äärmiselt vägivaldne. Nõue, et me annaksime end selliselt toimiva riigi meelevalda, on ebareaalne. Kui Venemaa oleks käitunud hoopis teisiti, oleks argumendil kaalu. Kui olukord on selline nagu on, on üsna ülekohtune nõuda, et me loobuksime oma ettevaatusabinõudest ja usaldaksime nende sõna.”

Kui usaldusväärseks liitlaseks saab aga USA-d pidada? President Donald Trumpi jaoks oli NATO vähem oluline kui Bideni jaoks.

Hautala sõnul mõistab „enamus mõlema partei eliidist”, et USA globaalne positsioon kukub kokku, kui seab kahtluse alla oma liitlaskohustused.

Siiski usub ta, et vabariiklaste valitsus avaldab Euroopale survet kanda suuremat koormat oma kaitsega seoses.

Hautala märgib, et allianss ei tähenda, et laseme end kellelgi teisel kaitsta, vaid eelkõige seda, et Soome vastutab ise oma julgeoleku eest.

Hautala peab väga ebatõenäoliseks, et Venemaa paneb sõjaliselt proovile NATO usaldusväärsuse. Ilmselt mõjutatakse muud moodi.

Hautala on üks väheseid välis- ja julgeolekupoliitika asjatundjaid, kes on hoiatanud soomlasi suure sõja võimalikkuse eest. Ta käsitles seda teemat muu hulgas augusti alguses oma kolumnis Suomen Kuvalehtis.

Suursaadikute kogunemise vaheajal võttis ta kasutusele mõiste suur sõda: see oleks olukord, kus sõda peetaks kahel suurel laval.

Suur sõda oleks jätkuks käimasolevale sõjale Ukrainas, samas kui näiteks Aasias algaks järjekordne suurriikide konflikt.

Hautala peab suure sõja tõenäosust väikeseks, kuid „nullist suuremaks”.

„Selle väljaütlemine ei ole hirmutamine, vaid pigem oht, millega tuleb arvestada.”

Hautala sõnul ei ole suur sõda midagi, mis peaks tekitama „umbisikulist hirmu”, vaid kõige tähtsam on olla kõigeks valmis.

„Peame mõistuse piires võimalikult palju heidutuse eest hoolitsema. Peame mõtlema Soome globaalsele tegevusele, positsioonile, tarneahelatele, varustuskindlusele ja sõjalisele võimekusele. Oleme vabanenud Venemaa energiasõltuvusest, kuid sõltuvusi on ka mujal.”

Hautala sõnul on Soome harjunud mõtlema regionaalsele, mitte globaalsele kriisile.

„Vaja on veel üht kontseptuaalset taset,” märgib ta.

Suure sõja ärahoidmiseks tehakse praegu tööd.

Hautala sõnul investeerib USA nüüd kõvasti dialoogi suurendamisse Hiinaga. Ta tahab olla kindel, et ootamatu olukord ei too kaasa kontrollimatut lumepalliefekti.

Tema sõnul näib pingutusele reageerivat ka Hiina.

See ei välista fakti, et Venemaa ja Hiina on üksteisele lähemal kui Lääs sooviks näha. „Eriti tippjuhtkonda ühendab maailmavaade, mille eesmärk on muuta globaalset jõudude tasakaalu.”

Samuti usub Hautala, et Hiina asendab Venemaa majanduses lääneriike. „Kahjuks näen seda arengut. See kujundab Venemaa struktuure ja suunab välised majandussuhted läbi Hiina.”