Saksamaa valitsuse väitel ei ole Ukraina NATO liikmeks saamise aeg veel käes. Saksamaa seisukoht on, et Ukrainat on vaja praegu toetada selliste vahenditega, mis teda nüüd aitavad.

Saksamaa valitsuse nõunikud kommenteerisid tänase esmaspäeva, 10. juuli hommikul Berliinis ajakirjanike briifingul Ukraina NATO liikmelisuse väljavaateid, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegune abi tähendab Saksamaa sõnul eelkõige relvastust.

Saksamaa on koos USA ja Suurbritanniaga relvade arvu poolest Ukraina tugevaimate abiandjate esikolmikus.

Eelmisel aastal alustas aga Saksamaa relvaabi Ukrainale aeglaselt, andes Saksamaale ebausaldusväärse maine Ukraina toetajana.

Kahtlus Saksamaa pühendumuses tõusis pühapäeval ja esmaspäeval taas ajakirjanduses esile.

Briti Telegraph ja Saksa Bild teatasid oma anonüümsetele allikatele viidates, et Saksamaa kavatseb blokeerida Ukraina liikmelisuse NATO-s – kuigi nad mainisid ka, et USA on Saksamaaga samal seisukohal.

Juba enne Vilniuses toimuvat NATO tippkohtumist on olnud selge, et Ukraina ihaldatud kuulumine NATO-sse ei realiseeru veel niipea. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas seda juuni keskel Berliini külastades.

Saksamaa valitsuse esindaja tõi esmaspäeval välja, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on ise öelnud, et Ukrainal on võimatu enne sõja lõppu NATO-ga liituda. Zelenski kommenteeris teemat juuni alguses Kiievis Eesti presidendi Alar Karisega peetud pressikonverentsil.

„Oleme mõistlikud inimesed ja mõistame, et me ei tõmba teisi riike sõtta,” ütles Zelenski toona uudisteagentuuri AFP teatel.

Ukrainale on antud lubadus, et NATO ja Ukraina ametlik koostööfoorum NATO-Ukraina komisjon muudetakse sel nädalal Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel NATO-Ukraina nõukoguks. Nõukogu esimene istung on juba Vilniuses.

Saksamaa valitsuse hinnangul on see oluline samm edasi Ukraina lähenemisel NATO-le.

Nimelt peaks nõukogu tulema kokku vähemalt neli korda aastas, et arutada, kuidas partnerlus edaspidi areneb. Ukraina osaleb NATO liitlastega võrdsetel alustel aruteludel, sealhulgas nõukogu kodukorra määratlemisel.

Saksamaa diplomaat ja endine Müncheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger leiab, et Ukraina vastu võib pöörduda ka otsekohene lubadus Ukraina NATO liikmelisusest vahetult pärast sõda.

„See pole sõja ajal hea mõte. Kui ma oleksin Putini nõunik, ütleksin suurepärane ja prooviksin sõja ametlikku lõppu võimalikult kaua edasi lükata,” ütles Ischinger reedel Berliinis töötavatele väliskorrespondentidele mõeldud üritusel.

Liikmelisuse lubadus annaks Ischingeri sõnul Venemaale kaudse vetoõiguse seoses Ukraina NATO liikmelisusega.

Ischingeri sõnul võiks NATO minna kaugemale kui praegu kavandatud nõukogu. NATO võiks Ukraina arutelupartneriks võtta.

Ischingeri sõnul on kahetsusväärne, et NATO-l ei ole otsest võimalust vastata Venemaa korduvatele rünnakutele Ukraina vastu. Tema hinnangul tasuks mõelda, kas NATO võiks Venemaad teavitada, et iga rünnak tsiviilsihtmärkide vastu suurendab ja kiirendab Lääne raskerelvade tarnimist Ukrainasse.

Balti riigid on nõudnud kiireid ja selgeid samme Ukraina NATO liikmelisuse suunas.

Saksamaal leitakse, et NATO nüüdseks lõhenenud, kus Ida-Euroopa, Baltikum ja Poola esindavad Suurbritanniaga rangemat joont, samas kui Saksamaa ja USA jäävad mõõdukamaks.

„Nagu USA, on ka Saksamaa valitsus üks neist, kes ei taha liialdada, vaid olla ettevaatlik. Me ei tohiks alahinnata, kui raske võib olla uute liikmete vastuvõtmine, arvestades Rootsit, mis pidi olema täiesti tühine asi,” ütles Ischinger.

Saksamaa kõige olulisem fookus NATO kohtumisel on NATO kaitsevõime ja heidutusvõime tugevdamisel, öeldi esmaspäevasel valitsuse taustabriifingul.

Saksamaa plaanib 2025. aastaks suurendada oma kiirvalmiduse sõdurite arvu 50 000-ni. Praegu on see arv veidi alla 14 000.

Muudatus on seotud eelmisel suvel Madriidis toimunud NATO tippkohtumisel koostatud plaaniga suurendada NATO kiirvalmiduse vägede arvu senise 40 000 asemel 300 000-ni.

Samuti on Saksamaa lubanud tõsta oma kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist, nagu NATO on oma liikmetelt juba ammu nõudnud. Eelmisel, 2022. aastal oli see 1,39 protsenti.