Ukraina 37. brigaadi mehed olid värskelt koolitatud ja relvastatud Lääne poolt tarnitud relvadega, nende ülesandeks oli kauaoodatud vastupealetungi esimestel päevadel läbida Venemaa okupeeritud territoorium.

Nad maksavad ränka hinda, vahendab Washington Post.

Sõdurid ütlesid, et 20 minuti jooksul pärast nende 5. juunil alanud pealetungi Donetski oblastis Velõka Novosilkast lõunas plahvatasid mürsud kõikjal nende ümber. 30-aastane sõdur, kes kasutab hüüdnime Lumberjack (tõlkes: Puuraidur) nägi oma sõidukis kahte meest tugevalt veritsemas; üks kaotas oma käe, hüüdes oma pere järele. Lumberjack roomas kraatrisse, kuid mürsukillud tulid läbi pinnase ja läbistasid tema õla.

„Meid jäeti sinna põllule, ilma tankide ja raske soomuseta,” ütles Lumberjack, kes rääkis ajalehega The Washington Post tingimusel, et teda tuvastatakse ainult hüüdnime järgi, kuna tal polnud õigust lahingut kommeenterida. „Meid tulistati kolmest küljest mürskudega. Me ei saanud midagi teha.”

Tema sõnul oli üksuses vähem kui 50 meest ja 30 neist ei naasnud – nad tapeti, said haavata või vangistati vaenlase poolt. Viis üksuse soomusmasinat hävitati esimese tunni jooksul.

Ukraina 37. brigaad aitas lõpuks teistel Ukraina brigaadidel vabastada neli küla Donetski oblastis, mis on vastupealetungi üks peamisi lähtepunkte, kindlustades Kiievile varajase võidu sõja enim oodatud operatsiooni ajal.

Ukraina 37. brigaadist ellujäänud, kelle hulka kuulusid ka mõned Ameerika vabatahtlikud võitlejad ja Euroopas väljaõppe saanud sõdurid, kirjeldasid oma katsumusi kui oda tippu Ukraina vasturünnakus.

Nende jutt pakkus ühe esimese tõelise ülevaate jõhkratest lahingutest sel kuul uuel rindel, mis on kaugel konflikti mõlema poole ametnike steriilsetest väidetest edasimineku ja taganemise kohta. Ja pataljoni suured kaotused viitavad kohutavatele kahjudele, mida Ukraina juhid on valmis maksma – ja usuvad, et peavad ka maksma – Vene sissetungijate tõrjumiseks ja kaotatud territooriumi tagasisaamiseks.

Teisipäeval jätkasid Ukraina üksused võitlust ka teistes rinde olulistes piirkondades: Donetski oblastis – Lõmanist idas, Bahmuti eeslinnas ja Marinkas – ning Zaporižja oblastis Orihivist lõunas.

„Vaenlane teeb kõik, et hoida positsioonidest kinni,” kirjutas Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar sotsiaalmeedia Telegrami postituses, lisades, et venelased võitlevad „ründelennukite” ning „intensiivse suurtükitulega”.

Venemaa vastas Kiievi vastupealetungile oma viimase surmava öise raketirünnakuga, tappes 11 inimest ja vigastades vähemalt 36 inimest president Volodõmõr Zelenski kodulinnas Krivõi Rihis.

Tiibraketid tabasid Kesk-Ukraina tööstuslinnas eluhoonet ja ladu.

Zelenski postitas oma Telegrami kanalis video, millel on näha hoone varemetest väljuvaid leeke ja hõõguvaid autode jäänuseid. „Rohkem terroristlikke rakette,” kirjutas Zelenski. „Vene tapjad jätkavad sõda elamute, tavaliste linnade ja inimeste vastu.”

Vaid mõni tund pärast lööki eitas Venemaa president Vladimir Putin, et tema riik ründab tsiviilsihtmärke. Metsikult küünilises väites sõjameelsetele blogijatele ja sõjaajakirjanikele süüdistas ta Ukrainat agressoriks olemises sõjas, mille ta tegelikult ise rohkem kui aasta tagasi jultunult algatas. „Nad alustasid seda sõda,” ütles ta, „ja me püüame seda peatada.”

„Vaenlasel pole olnud edu üheski piirkonnas,” ütles Putin ja lisas: „Selle aja jooksul on Ukraina kaotanud üle 160 tanki ja üle 360 ​​soomusmasina. … Meie kaotused on 10 korda väiksemad.” Tema väiteid ei suudetud kinnitada.

Teisipäeval teatas USA Joe Bideni valitsus, et saadab Ukrainale USA varudest täiendavalt 325 miljoni dollari eest sõjavarustust. Pakett sisaldab 25 soomusmasinat, mis võib-olla asendavad lahingutes hävitatud masinaid, lisaks täiendavad Javelini raketiheitjad ja muud relvad Vene tankide sihtimiseks, rohkem suurtüki- ja õhutõrjemoona ning miljoneid väikerelvade padruneid ja granaate.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tänas teisipäeval Valges Majas president Bidenit uue abipaketi eest ja ütles, et Ukraina vasturünnak „edeneb”.

„Mida rohkem maad suudavad ukrainlased vabastada, seda tugevamad on nad läbirääkimiste laua taga,” ütles ta.

Samal ajal jätkasid Ukraina väed edasitungi kriitilisel kagurindel Donetski oblasti tohututel heinamaadel ja põldudel.

Kiiev väidab, et on vabastanud neli küla – Neskutšne, Storoževe, Blahodatne ja Makarivka – Velõka Novosilkast lõuna pool, umbes 8 kilomeetri pikkusel teelõigul Zaporižja oblasti piiri lähedal ja umbes 100 kilomeetrit Venemaa poolt okupeeritud Mariupoli linnast põhja pool.

Ukraina 35. üksik-merejalaväebrigaadi pressiesindaja Serhi Kozatšõnski ütles, et tema üksus aitas puhastada kaks küla, neil ei olnud lääneliitlastelt äsja tarnitud relvi ja varustust, mis innustab teisi rindejoonel asuvaid brigaade. Kuigi mõned tema kaassõdurid olid treeninud välisriikides, sealhulgas Suurbritannias, Norras ja Hispaanias, ei olnud kogu brigaadi välismaale saadetud, nagu see oli mõne spetsialiseeritud ründeüksusega.

Tema brigaad hõivas Storoževe küla pühapäeva hommikul ja Makarivka küla esmaspäeval, ütles Kozatšõnski. Mõlemas külas hävis 80-90 protsenti kodudest. Neljast vabastatud külast evakueeriti vähemalt 17 inimest, teatas Donetski politsei pressiesindaja.

„Sõdurid on väga motiveeritud ajama vaenlast meie territooriumilt välja ja lõpetama sõda nii kiiresti kui võimalik,” ütles Kozatšõnski. „Isegi kogu varustuse puudumisel saavad nad vajalikke ülesandeid täita.”

Mõnikord pole isegi Läänest tarnitud varustusest piisanud, et kaitsta vähemusse jäävaid Ukraina vägesid Venemaa mürskude intensiivsuse eest.

Esimese pooleteise tunni jooksul 37. brigaadi rünnakust Velõka Novosilka lähedal pommitasid venelased üksust lakkamatult mürskudega, mis tungisid läbi nende soomukite AMX-10 RC, ütles teine ​​pataljoni sõdur Grey, kes rääkis tingimusel, et kasutatakse ainult tema hüüdnime. Soomukid, mida mõnikord nimetatakse kergeteks tankideks, ei olnud Gray sõnul sõdurite kaitsmiseks piisavalt rasked ja need tuli paigutada nende taha, mitte ette.

Kui mürsud nende poole lendasid, roomas Lumberjack oma sõidukist välja rohkem kui 300 meetrit, meeleheitlikult metsapiiri otsides.

„Kõik ootasid, et meil on mingi toetus, kuid kahjuks seda mingil põhjusel ei olnud,” ütles Lumberjack. Tema sõnul oli tema komandöril vähe kogemusi ja ta oli lootnud suurtükiväe üksuste abile. „Kuid ta läks segadusse, kui nägi, et seda pole.”

Lõpuks, pärast kahetunnist tulistamist, paistis venelaste laskemoon otsa saavat või nad olid võitlusest kurnatud. Ukraina väed kasutasid võimalust, jutustas Lumberjack, võttes oma vaenlaste positsioonid ja haarates veidi maad tagasi.

Missioon, nii jõhker kui see ka polönud, hajutas Vene vägede tähelepanu, võimaldades Ukrainal rünnata ka teisi tiibu. Pärast 37. brigaadi esialgset rünnet aitasid teised brigaadid neli küla vabastada. „Jah, me tõime ohvri,” ütles ta, „kuid vastutasuks saime tulemuse.”

Erinevalt enamikust tema üksuse meestest oli Lumberjacki vigastus suhteliselt kerge. Kuid killud olid endiselt tema õlas, mistõttu oli relvast tulistamine raskendatud, mistõttu kavatses ta suunduda ravile Kiievisse.

Kuid esmalt peatusid Lumberjack ja Gray lühikeseks hetkeks teisipäeva pärastlõunal oja ääres linnas, mis asus põhja pool neist kohtadest, mida nad vabastada aitasid. Sõdurid hüppasid vette ja ujusid suvise päikese all. Näis, et nad ei märka peaaegu läheduses kobarpommide ja suurtükiväe hääli.

Gray kavatses sel õhtul võitlusse naasta, et asendada väsinud sõdureid vasturünnakul.

Nende eesmärk oli selge: kogu Ukraina territoorium Venemaalt tagasi võtta. Nende järgmine suur sihtmärk? Mariupol, ütlesid nad.

„Peame edasi liikuma,” ütles Gray. „Me kardame surma, kuid mõistame, et meil pole teist valikut. Peame minema ja vaenlase siit eemale tõrjuma.”