Kiievi ametnikud on püüdnud leevendada ootusi seoses eelseisva vasturünnakuga Vene vägede vastu, kuid paljud Lääne ametnikud ja analüütikud arvavad, et Ukraina jaoks on panused kõrged.
„See vasturünnak on ühel või teisel viisil mängu muutja, kas kongress suudab Ukrainale täiendava [kulutuspaketi] vastu võtta või mitte,” ütles USA parlamendi kongressi esindajatekoja väliskomisjoni esimees, Texase vabariiklane Michael McCaul sel nädalal Punchbowl Newsi andmetel rääkides kongressi abist Ukrainale.
Ka Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham rääkis eelmisel nädalal entusiastlikult vastupealetungist ning paljud demokraatidest seadusandjad on avaldanud toetust sellele, et Ukrainale tuleb anda see, mida ta vajab Putinile edukaks vastuseks.
„Ukraina vasturünnaku panused on vajadus näidata Lääne toetajatele, et viimase pooleteise aasta investeeringud ja riskid ennast õigustavad,” ütles Northwesterni ülikooli politoloogiaprofessor William Reno Newsweekile. „Märkimisväärne läbikukkumine annab lääneriikide abi kriitikutele rohkem poliitilist ruumi, eriti eelseisvatel valimistel Euroopas ja USA-s.”
Reno lisas, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja tema „valitsus peavad ka Ukraina rahvale näitama, et nende ohvrid ei ole asjatud ja et vallutatud alasid saab tagasi võtta”.
Eelmisel kuul üritas Ukraina NATO-missiooni suursaadik Natalia Galibarenko ilmselt vähendada ootusi eelseisva vasturünnaku suhtes. Intervjuus Leedu meediaväljaandele LRT rõhutas ta, et „üks vasturünnak ei saa määrata kogu sõja kulgu”. Selle asemel ütles ta, et sellise tulemuse saavutamiseks võib vaja minna mitut vasturünnakut.
Kuid edukas vasturünnak „kinnitaks Ukraina eeliseid, nõrgestades samal ajal venelasi veelgi,” ütles New Hampshire’i ülikooli politoloogiaprofessor Lawrence Reardon Newsweekile.
„Kui vasturünnak peaks ebaõnnestuma, jätkavad USA ja eurooplased relvadega varustamist, kuid võivad olla rohkem avatud rahualgatustele, mis külmutaksid sõjategevuse,” ütles Reardon.
George Masoni ülikooli Schari poliitikakooli ja valitsuse professor Mark Katz ütles Newsweekile, et ebaõnnestunud vasturünnak tooks tõenäoliselt kaasa läänepoolsed hääled, kes soovivad Ukraina toetust tagasi tõmmata.
„Nad vaidlevad vastu, et Ukrainal on aeg kohaneda valusa reaalsusega ja leppida kokku relvarahus Venemaaga, mis jätab Moskva valdusse suure osa või isegi kogu territooriumi, mida ta praegu hõivab,” ütles Katz. „Putin loodab, et see nii läheb.”
„Seevastu Ukraina edukas pealetung praegu – olenemata sellest, kas see on määratletud – ei muuda mitte ainult lihtsamaks Ukraina kongressi toetajatel [USA-s] Ukrainale sõjalise abi osutamise jätkamist, vaid ka raskendab sõjalise abi andmise vastastel tuua argumente selle kohta, miks see ei peaks jätkuma,” ütles Katz.
Tagajärgede kohta lahinguväljal ütles David Silbey – Cornelli ajaloo dotsent ning Cornelli õppe- ja õppedirektor Washingtonis – Newsweekile, et ebaõnnestunud vasturünnak „taastaks tõenäoliselt status quo ummikseisu”.
„Kui venelastel pole piisavalt jõudu, et oma rünnakut korraldada, jõuab olukord tagasi sinna, kust see algas, kuigi on palju enam inimohvreid,” ütles Silbey. „Seega oleks see läbikukkumine, kuid mitte sõda lõpetav.”
Esmaspäeval küsis Agence France-Presse president Joe Bidenilt eeldatava vasturünnaku kohta. Uudisteagentuur teatas, et president näitas oma toetust, „tõstes vaikselt käe ning ristates keskmise ja nimetissõrme”.
Biden ja paljud teised poliitikud on pannud oma poliitilise maine kaalule koos Zelenskiga, kes nurjas Putini sissetungi ning Ukraina tegevusele tuleks palju kasu, kui vasturünnak läheb hästi.
Kuid ebaõnnestunud vasturünnakul võivad olla „olulised tagajärjed”, ütles Silbey. „Nii USA kui ka Ukraina on juba mitmeid kuid rääkinud vastupealetungist, edastanud infot kombineeritud relvaõppustest ja uutest relvadest,” ütles ta. „Kui pealetung ebaõnnestub, on see löök mõlema riigi poliitilisele prestiižile.”
