Kokku läheb täna neljapäeval, 15. juunil reservi üle 8600 kaitseväe ja piirivalve ajateenija. Reservi siirdujatest 416 on naised.

Maaväest on koju naasmas 6882 ajateenijat, kellest 359 on läbinud naiste vabatahtliku ajateenistuse. Mereväes ajateenijatest vabastatakse 956, kellest naisi on 32, ja õhuväelastest 495, kellest naisi on 19. Piirivalvest vabastatakse 278, kellest 6 on naised.

Koju pöörduvad ajateenijad on olenevalt väljaõppest teeninud 347 või 165 päeva. Pikema teenistusajaga ajateenijad on saanud näiteks juhtimis- või hädaabiüksuse väljaõppe. Lühema teenistusajaga ajateenijad on teeninud meeskondlikes ülesannetes.

Ajateenistus jätkub reservis

Täna lõpetavad on Soomes esimesed, kes lähevad NATO liikmesuse ajal reservi. Paljud ajateenijad on saanud harjutada praktilist koostööd uute liitlaste ja rahvusvaheliste partneritega.

Kindralstaabi väljaõppeülem kolonel Kari Pietiläinen saadab reservi siirdujatele tervitused ning rõhutab reservi tähtsust ka NATO-Soome kaitse seisukohalt:

Võite õnnitleda ennast kui esimest gruppi, kes NATO liikmelisuse ajal koju naaseb. Teie ajateenistus on nüüdseks läbitud, kuid ajateenistus jätkub reservis. Soome sõjaline kaitse lasub reservväelaste õlgadel ja Soome NATO liikmelisus ei muuda selle terviku tähendust. Ka NATO liikmena on Soome kaitsmine eelkõige Soome ja soomlaste ülesanne.

Kolonel Pietiläinen ütleb, et NATO liikmelisus mõjutab ka reservi tulevikku. Hetkel ei ole veel kõik liikmelisuse mõjud reservi väljaõppele selgunud, kuid Pietiläineni sõnul on eesmärk selge:

Pädev Soome reservväelane, kes on võimeline tegema koostööd rahvusvaheliste jõudude ja organisatsioonidega nii õppustel kui ka vajadusel kriisi ajal. Teie oskusi peab kaitsevägi vajadusel kasutama ja seda tuleb säilitada. Sõjalist võimekust arendavaid oskusi saab harjutada lisaks kaitseväe täiendõppustele ja vabatahtlikele õppustele näiteks Riigikaitse väljaõppeühingu (MPK) vabatahtlikel riigikaitsekursustel.

Uus kutse ajateenijaid alustab esmaspäeval, 3. juulil.