Soome uuring: kaelaümbermõõt peegeldab terviseriske paremini kui vööümbermõõt – vaata, kas mahud normi sisse

Kaelaümbermõõt võib tervisest rääkida veelgi rohkem kui vööümbermõõt. Seni on tervist hinnatud näiteks talje mõõtmise järgi. Probleem on aga selles, et sageli on raske õiget mõõtmispunkti leida, ütleb Oulu ülikooli naistehaiguste professor Terhi Piltonen.

Õiget mõõtmispunkti kaela keskosas on kergem leida ning tulemus räägib palju näiteks ainevahetushaiguste ohu kohta, vahendab Yle.

Üle maailma on tehtud uuringuid, et kaela ümbermõõt võiks olla veelgi täpsem metaboolsete haiguste, näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi riski mõõt.

Kuidas siis teada saada, kas kael on liiga paks? Soomes selleteemalisi uuringuid veel palju ei ole, kuid võrreldava kehatüübiga populatsioonide uuringute põhjal on keskmine kaelaümbermõõt 32–34 sentimeetrit.

Kui see läheb üle 36 sentimeetri, siis võib mõelda, kas tegu on ainevahetusriskiga ehk kaelale on kogunenud rasv ja see räägib ainevahetushaiguse riskist, annab Piltonen nõu.

Kaelaümbermõõt on olnud üks mõõtmise sihtmärke Oulu ülikooli ulatuslikus kohortuuringus, mille juhtivteadur on Piltonen. Uuringus uuriti ligikaudu 2000 Põhja-Soomes sündinud kolmekümnendates eluaastates naise tervist.

Uuring on oluline muu hulgas seetõttu, et meditsiinis on juba ammu etaloniks mehed. Eelkõige naiste tervist pole varem nii ulatuslikult uuritud.

Uuringu suund on sünnitusabi ja günekoloogia ning sisehaiguste valdkond. Meid huvitavad ainevahetusprobleemid, sest naised surevad Soomes südame-veresoonkonna haigustesse sama sageli kui mehed. Oluline on välja selgitada, mis hetkel hakkavad riskid realiseeruma, märgib professor Piltonen.

Ta lisab, et tulemuste osas „piilume alles lukuaugust”, kuid juba on tuvastatud asju, mis mõjutavad eelkõige naiste tervist. Suur osa uuritavatest põdes näiteks mõnda naistehaigust või sümptomit, mis mõjutab igapäevast toimetulekut, kuid mille puhul on ravi kergesti kättesaadav.

Kokkuvõttes on edaspidi huvitav jälgida, kuidas nende naiste tervis areneb ja suuremad terviseriskid realiseeruvad, kui suudame juba näiteks vereanalüüside põhjal terviseriske tuvastada, räägib Piltonen.

Pooled uuringus osalenutest on ülekaalulised ja ligi 20 protsenti rasvunud, mis on Piltoneni sõnul murettekitav. Seda on näha näiteks maksas, kus viiendikul uuritutest esines ülekaalulisust.

Teame, et maks on oluline tehas erinevate ainete tootmiseks ning toimib ka suhkruainevahetuse „kontrolörina”. Jah, sellega on mure, lisab Piltonen.

Suure kohortuuringu teema on olnud ka käe pigistustugevus, mis Piltoneni sõnul räägib palju tervisest. Kui inimene kaotab vormi ja vananeb, siis käe pigistustugevus nõrgeneb. Seda saab mõõta ja on uuringuid, mis näitavad, et see vastab ka haiguskoormusele ja isegi surmaohule. Seega tasub hinnata, kui kõvasti teine inimene kohtumisel kätt surub, ütleb Piltonen.

Kommentaarid
(Külastatud 5,539 korda, 1 külastust täna)