NATO endine peasekretär Anders Rasmussen ütles, et rühm NATO riike võib olla valmis Ukrainasse vägesid sisse viima, kui liikmesriigid, sealhulgas USA ei anna Vilniuses toimuval alliansi tippkohtumisel Kiievile käegakatsutavaid julgeolekutagatisi.
Rasmussen, kes on olnud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ametlik nõunik seoses Ukraina kohaga Euroopa tulevases julgeolekuarhitektuuris, on tuuritanud Euroopas ja Washingtonis, et hinnata meeleolu muutumist enne kriitilise tippkohtumise algust 11. juulil, vahendab Guardian.
Ta hoiatas ka, et isegi kui rühm riike annab Ukrainale julgeolekugarantiid, ei luba paljud teised Ukraina tulevase NATO liikmelisuse küsimust Vilniuses päevakorrast eemal hoida.
Rasmussen ütles seda, kui NATO praegune juht Jens Stoltenberg ütles, et julgeolekugarantiide küsimus on Vilniuses päevakorras, kuid lisas, et NATO annab Washingtoni lepingu artikli 5 alusel täieõiguslikud julgeolekugarantiid ainult täisliikmetele.
USA suursaadik NATO juures Julianne Smith ütles: „Kaalume erinevaid võimalusi andmaks märku, et Ukraina edeneb oma suhetes NATO-ga.”
Rasmussen ütles: „Kui NATO ei suuda kokku leppida Ukraina jaoks selges edasiliikumises, on selge võimalus, et mõned riigid võivad eraldi tegutseda. Teame, et Poola tegeleb Ukrainale konkreetse abi andmisega. Ja ma ei välistaks võimalust, et Poola sekkub selles kontekstis veelgi tugevamalt riiklikul tasandil ja Balti riigid järgnevad, võib-olla ka vägede sisse viimisega.”
„Ma arvan, et poolakad kaaluksid tõsiselt sisse viimist ja vabatahtlike koalitsiooni kokkupanemist, kui Ukraina Vilniuses midagi ei saa. Me ei tohiks poolakate tundeid alahinnata, poolakad tunnevad, et Lääne-Euroopa ei kuulanud liiga kaua nende hoiatusi tõelise vene mentaliteedi eest.”
Ta ütles, et Ukrainal oleks sellise sõjalise abi otsimine täiesti seaduslik.
Rasmusseni väide, et mõned riigid võivad pidada seda piisavalt oluliseks, et kasutada oma vägesid, on hoiatus riikidele, et ohud, sealhulgas oht NATO ühtsusele on välistatud ainult siis, kui Ukrainale antakse kiire tee NATO liikmelisusele või võimsad julgeolekugarantiid. Saksamaa on endiselt ettevaatlik liiga kaugele mineku suhtes, kartes, et see provotseerib Venemaad.
Rasmusseni sõnul on hädavajalik, et Ukraina saaks kirjalikud julgeolekugarantiid, eelistatavalt enne tippkohtumist, kuid väljaspool NATO raamistikku. Need peavad hõlmama luureandmete jagamist, ühist väljaõpet, tõhustatud laskemoona tootmist, NATO koostalitlusvõimet ja piisavat relvavarustust, et Venemaa edasisi rünnakuid heidutada.
Ta ütles, et „pärast aeglast algust hakkas nende ideede taga nüüd hoog kasvama”, sealhulgas Prantsusmaal.
Rasmussen samas hoiatas, et ainult julgeolekugarantiidest ei piisa.
Ta ütles, et „mõned NATO liitlased võivad olla julgeolekugarantiide poolt, et vältida tegelikku arutelu Ukraina liikmelisuse püüdluste üle. Nad loodavad, et julgeolekugarantiid pakkudes saavad nad seda küsimust vältida. Ma ei usu, et see on võimalik. Arvan, et NATO küsimus tõstatatakse Vilniuse tippkohtumisel. Olen rääkinud mitme Ida-Euroopa liidriga ja seal on rühm Ida- ja Kesk-Euroopa kõvasid liitlasi, kes soovivad Ukrainale vähemalt selget teed NATO liikmelisuse suunas.”
Tema sõnul on ajalugu näidanud, et Ukraina määramata ajaks NATO ootesaali jätmine on ohtlik. Isegi kui Ukrainale ei õnnestu esitada Vilniuse tippkohtumisel kutset NATO-ga liituda, võiks viidata võimalusele edastada kutse järgmisel aastal Washingtonis. Ta ütles, et see tee liikmeks saamise suunas peaks välistama selliste eeltingimuste seadmise nagu NATO liikmelisuse tegevuskava, mida ei ole Rootsi ega Soome pidanud oma liikmestaatuse jaoks läbi käima.
„Kõik sellest vähem on Ukrainale pettumus,” ütles ta.
Ta lükkas tagasi argumendi, et Ukrainale ei saa enne sõja lõppu pakkuda võimalust NATO liikmeks saamiseks, öeldes, et see annaks Putinile vetoõiguse.
