Soome asjatundjad: ukrainlased kasutavad ära venelaste nõrkust

Ukraina armee alustas teisipäeval vasturünnakut Vene vägede vastu Bahmuti linnast lõunas. Ukrainlased tegid kolme kilomeetri laiuse läbimurde Venemaa ridades ja surusid neid ligi kolm kilomeetrit ida poole.

Soome sõjaeksperdid leiavad, et Ukraina kasutas sellel rindel ära venelaste hetkelist nõrkust. Wagneri palgasõdurite kompanii direktor Jevgeni Prigožin oli veidi varem öelnud, et kohal olnud Vene relvajõud põgenesid rindelt, vahendab Yle.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjakunsti osakonna direktor Pekka Turunen arvab, et see võis tõesti nii olla, kui rindele oli tekkinud tühimik. Ukraina kasutas seda ära.

Aleksandri Instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö märgib, et Prigožin on karmilt kritiseerinud Venemaa relvajõude selle eest, et need ei tarninud Wagneri võitlejatele piisavalt laskemoona. Ka see võis mõjutada venelaste võitlusvõimet, kuigi kõnealuse rindejoone eest vastutas Vene regulaararmee üksus.

Vene poolel oli rindejoonel 72. motoriseeritud jalaväebrigaad.

USA Sõjauuringute instituut ISW ütleb, et üksus asutati eelmise aasta sügisel. Sellest sai osa 3. armeekorpusest, mis asutati samal ajal Vene sõjaväe koosseisus. 72. brigaad koosneb peamiselt vabatahtlikest võitlejatest.

ISW andmetel löödi 3. armeekorpus ja tõenäoliselt ka 72. brigaad laiali, kui Ukraina asus vasturünnakule Harkivi oblastis eelmise, 2022. aasta septembris. Ukraina allikate sõnul kandis brigaad rohkem kaotusi venelaste taganemisel Dnepri läänekaldalt.

Kuigi brigaadi oli täiendatud, leiab ISW, et see oli Bahmuti lõunapoolsel rindel tõsiselt alamehitatud.

Rünnakule läks ukrainlaste poolt 3. rünnakbrigaad. See asutati endise Azovi vabatahtlike pataljoni baasil ja brigaadi ülem on endine Azovi pataljoni komandör Andri Biletski, kes on tuntud ka paremäärmusliku poliitikuna.

Paljud pidasid Azovit eliitüksuseks. Sellel olid väga motiveeritud, isegi ideoloogilised võitlejad. Pärast 2014. aastat olid neil oma finantsallikad, st nende varustustase oli parem kui Ukraina armeel. Lisaks võtavad nad NATO-lt õppust hoopis teistmoodi kui Ukraina armee, ütleb Ilmari Käihkö.

Tõenäoliselt teadsid Ukraina relvajõud, et venelased on rindelt lahkunud, ja et 72. brigaad ei olnud heas seisus. Taheti võimalust ära kasutada, ütleb Pekka Turunen.

Ukraina pidas paremaks tegutseda ja rünnata räsitud brigaadi ning vallutada tagasi alad, mille ta oli kaotanud, räägib Turunen.

Lahingu enda kohta Soome asjatundjatel täpsem info puudub. Käihkö arvab, et võib-olla ei olnud võitlus väga äge. Vastane tõenäoliselt põgenes ja teda jälitati kuni osutati vastupanu.

Turunen märgib, et ilmselt tuli Ukraina vägedel ületada piirkonda läbiv kanal. Huvitav oleks teada, kuidas see juhtus, mõtiskleb ta.

Käihkö arvab, et lahing ei toonud ilmtingimata kummalegi poolele palju kaotusi. Kui vastane põgeneb, ei tule liiga palju kaotusi, mitte tingimata ka vastasele.

Ukraina väljaanne Pravda teatab, et venelased kaotasid vähemalt 64 hukkunud meest ja mitu jalaväe lahingumasinat. Informatsiooni ei ole võimalik kontrollida erapooletutest allikatest.

Kumbki Soome asjatundja ei pea Ukraina tungimist Venemaa positsioonidele sõjalises mõttes kuigi märkimisväärseks. See ei mõjuta sõja üldist käiku ja Bahmuti olukord on samuti muutumatu. Näiteks ei kujuta Ukraina edusammud Vene vägedele veel blokaadiohtu.

Turunen rõhutab, et selline sõjaline tegevus mõjub sõduritele eelkõige vaimselt. Ukrainlased saavad oma tegudesse rohkem usku, kui kaotatud maad tasapisi tagasi saadakse. Venelaste jaoks on mõju vastupidine. Kui moraal langeb, langeb ka jõudlus.

Käihkö nendib, et Ukraina jaoks on märgiline, et Venemaa pole Bahmuti linna üle võtnud, kuigi võidupühaks üritati seda teha. Võidupüha tuli nüüd tähistada võiduta, nendib Käihkö. Ta leiab, et Ukraina korraldab suurema vasturünnaku mujal. Kuigi Venemaa on Bahmuti okupeerimisele ja Ukraina selle kaitsele pühendanud tohutult ressursse, võib Bahmuti tähtsus Ukraina tulevase rünnakuga väheneda.

Kommentaarid
(Külastatud 4,975 korda, 1 külastust täna)