Moldova soovib saada „nii kiiresti kui võimalik” EL-i liikmeks, ütles riigi president Maia Sandu intervjuus uudisteagentuurile AFP. Põhjuseks on Venemaa ähvardav oht.
Sandu sõnul loodab Moldova, et liitumisläbirääkimised algavad „lähikuudel”. Sandu sõnul oleks EL-i liikmelisus ainuke garantii, et Moldova ei saaks Venemaa järgmiseks Ukraina-suguse agressioonisõja sihtmärgiks.
Muidugi ei saa midagi võrrelda olukorraga Ukrainas, kuid me näeme riske ja usume, et suudame oma demokraatiat säilitada vaid ELi osana, märkis Sandu. Usume, et Venemaa on jätkuvalt oluline ebastabiilsuse põhjustaja ja me peame end kaitsma, lisas ta.
Veebruaris süüdistas Sandu Venemaad katses Moldovas võimu haarata. Moldova oli varem Nõukogude Liidu osa.
Presidendina 2020. aastal ametisse asunud Sandu ütleb, et peab EL-i liikmelisust „realismiks”. Eelmise aasta juunis sai Moldova EL-i kandidaatriigiks koos Ukraina ja Gruusiaga.
Tegelikkuses võib liikmeks saamiseks kuluda üle kümne aasta. Riigil on aga veel palju tööd teha näiteks demokraatlike standardite osas, eriti korruptsiooni väljajuurimisel.
Olukorra Moldovas muudab keeruliseks separatistlik Transnistria piirkond. Venemaa on paigutanud piirkonda väikese arvu sõjalisi jõude ning piirkonna 30 000 elanikku peetakse venemeelseteks.
Piirkonnas toimus 1990. aastal pärast Nõukogude Liidu lagunemist kodusõda ja olukord lõppes külmutatud konfliktiga 1992. aastal. Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta Transnistria iseseisvust.
Meil on raskusi olukorrale rahumeelse lahenduse leidmisega. Oleme püüdnud panna Venemaad oma ebaseaduslikult paigutatud vägesid tagasi viima, ütleb Sandu.
Modloval on ka teine peavalu põhjustav piirkond, nimelt osaliselt autonoomne Gaugazia. Piirkonna juht Jevgenia Gutsul ütles esmaspäeval, et soovib edendada „sõprust” Venemaaga. Sellest teatab Reuters.
Moldova parlamendi spiiker Igor Grosu teatas esmaspäeval, et Moldova lahkub Venemaa poolt domineerivast Sõltumatute Riikide Ühendusest (SRÜ). Sellest teatas Moldova raadio. Liitu kuuluvad muu hulgas Kasahstan, Kõrgõzstan ja Valgevene.
Sandu sõnul on Moldova valmis tegema koostööd „demokraatlike riikidega, kes austavad teiste riikide suveräänsust”.
Peaminister Dorin Recean ütles neljapäeval, et riik ei kasuta enam Venemaa tarnitud gaasi ega elektrit. Tema sõnul on Moldova nüüdseks integreeritud Euroopa energiavõrku.
Kui sõja alguses pärines sada protsenti Moldova kasutatavast energiast Venemaalt, siis praegu suudab Moldova toimida täiesti ilma Venemaa gaasi või elektrita, ütles Recean naaberriigis Rumeenias korraldatud julgeolekunõupidamisel.
Moldovas toimub 1. juunil esmakordselt laiema Euroopa tippkohtumine, mis ühendab EL-i liikmesriike ja 20 naaberriiki. Küsitluste kohaselt toetavad elanikud ülekaalukalt EL-iga liitumist.
