Bahmut edestab nüüd Verduni ajaloo pikima lahinguna – neil on palju sarnasusi

Tänaseks on 303 päeva kestnud Bahmuti lahing Ukraina ja Venemaa vahel maailma ajaloo pikim lahing, kui piiramisi mitte arvestada.

Varem kuulus rekord 1916. aasta I maailmasõja Verduni lahingule Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Verdun oli 302 päeva kestnud veresaun ja paljude silmis kõige kohutavam lahing inimkonna ajaloos, vahendab Yle.

Verdunis hukkus sadu tuhandeid inimesi. Bahmuti hukkunute arv pole veel teada.

Kahest lahingust on Bahmut väiksem, kuid oma võitlejate jaoks märgatavalt raskem. Sõdurid räägivad sageli lahingust kui põrgust, kus nad kindlasti surevad.

Kogemused on sama tooniga kui Verduni ohvrite kirjad ja päevikud.

„Põrgu ei saa nii kohutav olla. Inimesed on hullud,” kirjutas Prantsuse leitnant Alfred Joubaire oma päevikusse Verduni kaevikus vahetult enne seda, kui suurtükimürsk ta elu võttis.

Bahmuti ja Verduni vahel on möödunud üle saja aasta, kuid vaatamata sellele on neil palju ühist.

1.Avamäng

Sarnased on ka Verdunile ja Bahmutile eelnenud sündmused.

Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse 2022. aastal katsega vallutada pealinn Kiiev, mille äärelinnadesse tal õnnestus jõuda. Siis pidid liiga kaugele liikunud väed segaduses taganema.

Samamoodi jõudis Saksamaa 1914. aastal peaaegu Pariisini, kuid pidi pärast oma ridade liigset venitamist taganema.

On ka olulisi erinevusi.

Verduni kavandati hoolikalt kuude kaupa, et tappa võimalikult palju prantslasi.

See oli esimene planeeritud kurnamislahing. Idee taga oli Saksa keiserliku väliarmee juht kindral Erich von Falkenhayn. Ta lubas keisril „Prantsusmaa kuivaks voolata”.

Hiljem on Falkenhayni motiivide osas tekkinud põhjendatud kahtlusi. Falkenhayn liialdas kurnamise mõju, et varjata ebaõnnestunud rünnakut.

Bahmuti lahing algas väiksemate ja ebaõnnestunud Venemaa rünnakutega 1. augustil ning arenes samm-sammult sõdureid ja varustust neelavaks keeriseks. Selle otsustas Vene Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin, kui teatas 8. oktoobril, et tema väed vallutavad Bahmuti.

2.Lahing

Verduni ja Bahmuti lahingud on taktikalt sarnased.

Inimlainete taktikat tegelikult pole, kuigi sellest on palju räägitud, ütleb Ukraina sõja ekspert Emil Kastehelmi.

Venelased edenevad Bahmutis suures osas väikeste jalaväe löögijõududena, rühm ja üksus korraga, kasutades ära suurtükitule katet ja maastikku.

Esimesed sõdurid, kes kasutasid seda meetodit tänapäevases sõjas, olid Saksa rünnaküksused Verdunis 1916. aastal.

Verduni lahingu esimesel päeval tulistas Saksa suurtükivägi prantslaste positsioonide pihta miljon mürsku.

Võrdluseks, Venemaa on kogu Ukrainas lasknud päevas maksimaalselt umbes 60 000 mürsku.

Suurtükiväe toel hiilisid rünnaküksused vastase kaevikute lähedale ja suurtükitule lakkamisel tabasid ründeväelased käsigranaatide ja lähivõitlusrelvadega kaevikut. Tänapäeval kasutatakse automaate, varem karabiine ja tääke.

Saksamaa edenes lahingu esimestel päevadel kiiresti, aga sel oli kõrge hind ja selle eest maksid peamiselt eliitründeväed.

Bahmutis on lahingu ajal sama palju maksnud Wagneri värvatud vangid ja lõpuks ka Wagneri eliitväed, kes väikeste rühmadena Ukraina positsioone üle võtavad.

Bahmutis on Kastehelmi sõnul ühed ägedamad lahingud toimunud Hromove tee kurvis, kus Ukraina on kümne küünega ühest põllutükist kinni hoidnud, et Venemaa ei saaks ära lõigata Ukraina tarneühendust.

Verdunis toimusid mitu kuud ägedaimad lahingud Le Mort Homme’il, surnud mehe mäel. Ainuüksi selle Côte 304 mäe kaitsmisel langes üle 10 000 Prantsuse sõduri. Oma haripunktis põrutas 500 kahurit mäge päeval ja öösel, kuni see nägi välja nagu vulkaan.

3.Põrgu

Nii Verdunis kui ka Bahmutis on jalaväe olukord väga raske, kuid uued lennuvahendid on asja muutnud.

Verdunis oli tavaline, et väed tõusid kaevikutest ja aukudest, et rünnata ja langeda kohe, sageli viimase meheni.

Sama asja on nähtud ka Bahmutis, väiksemas plaanis.

On nähtud pilte, kus Ukraina kompanii alustab vasturünnakut ja hävitatakse sealsamas kohas, märgib avalike andmeallikate põhjal analüütik Pasi Paroinen.

Piltidel sarnanevad Verdun ja Bahmut üksteisega. Purustatud puutüved, lõputu mudane väli, pulbristatud maa.

Lahingu ajal kirjeldati Verduni kui ühte suurt lahtist hauda, ​​sest surnud jäeti sageli samasse kohta lebama. Pidev suurtükituli mattis vaheldumisi surnukehad ja kaevas säilmed üles.

Ka Bahmutis pole see võõras. Kastehelmi arvab, et paljud surnud on maetud muda alla ja plahvatusaukudesse.

Kaadritest on näha, et sinna jäetakse sageli laipu, kuid on tehtud ka kogumist. On hädavajalik, et haigused ei leviks ja moraal ei kannataks, ütleb Kastehelmi.

Mädanevate laipade lehk ühendab lahinguvälju niikuinii.

4.Taevas

Esimeses maailmasõjas mängisid lennukid esimest korda suurt rolli ja Verdun oli lahinguväli, kus õhujõud sündisid.

Ukraina sõda ja Bahmuti lahing on esimene droonisõda, eriti algselt erakasutuseks mõeldud väikeste filmimiskopterite osas.

Ukraina territooriumil on õhusõja ajaloos pikad traditsioonid, esimene õhulahing toimus Lääne-Ukrainas 1914. aastal, kui Pjotr ​​Nesterov puutus tahtlikult vastu Saksa lennukit.

Samamoodi hävitavad nüüd mõlema poole filmivad kopterid teineteist kokku põrgates.

Lahinguid ühendavad ka relvad, millega põhiliselt lahinguid peetakse.

Bahmuti lahingut peetakse isegi Maximi kuulipildujatega. Need töötati välja enam kui 130 aastat tagasi ja nad tapsid juba Verdunis kuhjaga jalaväge.

Mõned relvad on arenenud. Verdunis nähti leegiheitjaid esimest korda. Nüüd paiskab leegiheitjate järeltulija, kardetud raketiheitja TOS-1 Bahmuti termobaarilisi lõhkepäid.

Bahmut on olnud peamiselt suurtüki- ja jalaväelahing nagu Verdun. Võib-olla on Ukraina kõige olulisem relv 155-millimeetrine kahur, järeltulija sama kaliibriga relvale, mida kasutas peamiselt Prantsusmaa Verdunis.

5.Lüüasaamine ja surm

Lahinguid seob ka suhteline kaotuste ebakindlus. Märkimisväärne erinevus seisneb aga selles, et Bahmut vallutati ja Verdun mitte.

Vaatamata sadadele tuhandetele langenutele ja haavatutele ei võtnud Saksamaa kunagi Verduni linna enda kontrolli alla. Viimane suur sakslaste rünnak jõudis linna nähtavusulatusse alles mürkgaasi toel.

Bahmuti linna on Venemaa vallutanud peamiselt Wagneri abiga. Lahing jätkub väljaspool linna.

Verdunis varises sakslaste pealetung vägede puudumise tõttu kokku: vägesid tuli ümber tõsta seoses Briti ja Prantsusmaa (katastroofilise) pealetungiga Somme’ile ja Venemaa (eduka) Brusilovi pealetungiga idas.

Verduni lahingu käik muutus suvel. Detsembriks oli Prantsusmaa tagasi vallutanud peaaegu kõik, mida Saksamaa oli sadade tuhandete sõdurite verega saavutanud.

Samamoodi on Venemaa pidanud nüüd nii oma regulaarväed kui ka Wagneri Bahmutist välja viima, et vastu seista kauaoodatud Ukraina vasturünnakule.

Ajalooliselt on Verduni kaotuste, st tapetute, haavatute ja vangistatute hinnangud vahemikus 700 000 kuni 1 250 000. Arv sõltub arvutusmeetodist ja sellest, kellelt küsitakse. Hukkunuid oli 300 000–420 000.

Bahmutis on nii Venemaa kui ka Ukraina omaenda kaotustest vaikinud.

Prigožin on rääkinud Wagneri 20 000 hukkunust, Ida-Ukraina veterankomandör ja sõjaline asjatundja Igor Girkin 40 000 langenust. Mais hindas USA Venemaa viie kuu kaotusteks enam kui 100 000 sõdurit. Ukraina kaotuste kohta on võimatu tõtt rääkida.

Analüütik Pasi Paroinen suhtub kõigesse, mida Prigožin ütleb väga ettevaatlikult. Samamoodi ei põhine Ukraina poolt välja kuulutatud Venemaa kaotused reaalsusel.

Pole teada, kas Bahmuti lahingute lõpparve kunagi selgub. Kaotused on aga olnud väga rängad.

6.Tähendus

Bahmuti tähtsus sõja tulemusele pole veel selge. Palju oleneb tulevasest vasturünnakust. Kui läheb hästi, siis au Ukrainale Bahmuti võitlusse investeerimise eest. Kui vasturünnak läheb halvasti, kiidetakse sama asja eest Venemaad, analüüsib sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Venemaal on Bahmuti linna vallutamist vähemalt ametlikult tähistatud.

Prantsusmaal tähistati Verduni võitu, vähemalt tsiviilisikud. Kui Prantsusmaa president Raymond Poincaré saabus Verduni oma vägesid premeerima, loopisid sõdurid tema autot kividega.

Verdunis näitas Prantsuse armee, mis sõja esimesel aastal rindel peaaegu mingit deserteerumist ei näinud, esimesi distsipliini kaotamise märke. Tundus, nagu oleks süda Prantsusmaa rinnast rebitud – riik, mis on harjunud pidama end Euroopa parimaks sõdalaseks.

Põhjuseks oli osaliselt noria, Prantsuse armee meetod vägede kiireks roteerimiseks Verduni ja sealt tagasi. Kolmveerand Prantsuse armeest pidi vähemalt korra läbima Verduni põrgu.

Samamoodi on Paroineni sõnul Bahmuti lahingus osalenud umbes 70 protsenti Ukraina armee sõduritest, arvestamata vasturünnakuks reserveeritud vägesid.

Sõja alguses võis Ukraina toetuda vabatahtlike ridadele, kes kõikjalt oma riiki kaitsma tulid. Nüüd kutsutakse rivvi mobiliseerituid.

Üksikisiku tasandil on mõned sunnitud teenistusse, ütleb Paroinen.

Samamoodi on Venemaa pidanud pikka aega toetuma mobbitutele, ebapiisavalt koolitatud värvatutele.

Venemaal on endiselt eliitväed olemas. Paroineni sõnul poleks Wagner muidu suutnud Bahmuti vallutada.

Mis kõige tähtsam, Venemaal on tohutult suurem rahvaarv. Rahvaarvu üleolek oli üks suur põhjus, miks Prantsusmaa ja teised ümbritsevad riigid Saksamaa Esimeses maailmasõjas alistasid.

Ukraina aga loodab USA ja Lääne abile, nende saadetud tehnikat pole Bahmutis peaaegu nähtud, säästetakse vasturünnakuks.

Kas sellest piisab, me ei tea.

Praegu on Bahmut endiselt nagu Verdun ajaloolase Alistair Horne’i sõnadega: „Kumbki pool ei ‘võitnud’ Verduni; see oli rahutu lahing lahendamata sõjas; lahing, kus polnud võitjaid, sõda, kus polnud võitjaid.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,119 korda, 1 külastust täna)