Mida lekkinud USA sõjadokumendid sisaldavad ja kes need lekitas?

Üks suurimaid väidetavate USA salastatud sõjaliste dokumentide lekkeid viimase kümnendi jooksul on käivitanud riigis kaitseministeeriumi ametliku juurdluse ja võib raskendada Ameerika toetust Ukrainale vahetult enne Kiievi suurpealetungi.

Viimastel nädalatel on sotsiaalmeedia saitidel ilmunud mitu dokumentide osa, millest osa on väidetavalt mõeldud ainult neile, kellel on USA kõrgeim julgeolekukontroll. Teave hõlmab väga erinevaid teemasid alates USA hinnangutest Ukraina sõjale kuni diplomaatiliste liitlaste kohta kogutud luureandmeteni, vahendab Bloomberg.

Siiani on lekete kohta teada järgmine info:

Mis on dokumentides kirjas?

New York Timesi ja teiste väljaannete andmetel keskendusid esialgsed dokumendilekked USA hinnangutele Ukraina sõjale, mis koostati algselt veebruaris ja märtsis, sealhulgas hinnanguline ohvrite arv mõlemal poolel ning see, millist varustust ja laskemoona Kiiev tulevikus vajab. Siiski teatati, et vähemalt ühte dokumenti näib olevat muudetud, et vähendada Venemaa hukkunute arvu sõjas ja suurendada Ukraina hukkunute arvu, tekitades küsimusi paberite usaldusväärsuse kohta.

Värskemate lekete hulgas on olnud ka teateid USA luureinfo kogumisest oma diplomaatiliste liitlaste, sealhulgas Lõuna-Korea, Iisraeli ja Ukraina kohta. Väidetavalt kirjeldavad dokumendid ka USA ulatuslikku juurdepääsu Venemaa valitsuse luureandmetele, mis võib avaldada kohutavaid tagajärgi Ameerika spionaaživõrgule.

Kus dokumendid ilmusid?

Lekkinud teave on viimastel nädalatel ilmunud mitmetes sotsiaalmeedia platvormides ja rakendustes, sealhulgas Twitteris ja YouTube’is.

Sõltumatu uuriv uudisteväljaanne Bellingcat väitis, et dokumendid näisid olevat algselt postitatud ebaselgetele veebisaitidele, sealhulgas Discordi Minecrafti kanalile, mis on arvutimängude fännide jaoks populaarne sõnumsiderakendus.

Dokumendid tõmbasid suuremat tähelepanu, kui need avastati ja postitati laiemalt paremäärmuslikule teadetetahvlile 4Chan ja Telegrami rakenduse venemeelsetes sõnumigruppides.

Mida on teada nende päritolu kohta?

Enamik dokumente näivad olevat fotod Pentagoni salastatud briifinguaruannetest, mis näevad välja, nagu oleksid need enne piltide tegemist kokku volditud, vahendab Times. See viitab sellele, et keegi eemaldas need, võib-olla taskus või portfellis oma algsest kohast.

Kui need on tõelised, on põhiküsimus selles, kes need lekitas – ja kellelgi pole vastust. Leke viitab sellele, et mõni ameeriklane eemaldas need, kuigi seda pole kinnitatud. Kuigi USA valitsus ei ole ametlikult kinnitanud nende autentsust, teatas CNN pühapäeval, et USA justiitsministeerium on algatanud nende päritolu kohta ametliku juurdluse.

Kas need on Internetist kustutatud?

Kuna dokumente jagatakse nüüd laialdaselt internetis, on väga ebatõenäoline, et neid saab eemaldada või peita. Vähemalt ühel suurel sotsiaalmeediaplatvormil Twitter näib olevat vähe isu dokumente sunniviisiliselt kustutada. Selle miljardärist omanik Elon Musk pilkas eelmisel nädalal ideed dokumendid veebist eemaldada. Sellegipoolest teatas Valge Maja, et materjali eemaldamiseks tehakse jõupingutusi.

Kuidas on riigid reageerinud?

Ukraina nimetas neid dokumente avalikult kui Venemaa desinformatsiooni ning president Volodõmõr Zelenski nõunik ütles New York Timesile, et need on väljamõeldis. „Venemaa üritab mõjutada Ukraina ühiskonda, külvata hirmu, paanikat, usaldamatust ja kahtlusi,” viitab nõunik lekkele. „See on tüüpiline käitumine.”

Samal ajal väitis Vene riigimeedia Sputnik, et leke paljastas USA erimeelsused president Joe Bideni Ukraina-poliitika üle, samas kui Vene valitsuse pressiesindaja ütles CNN-ile, et dokumendid näitavad USA tihedat seotust Ukraina sõjaga.

USA liitlased on seni lekete uudistele murelikult reageerinud, kuid on rõhutanud oma usku Ameerika võimude uurimisele. Lõuna-Korea valitsus, keda leketes mainiti, teatas pühapäevases avalduses, et arutab seda küsimust USA-ga, samas kui Austraalia välis- ja kaubandusministeerium teatas ABC-le, et soovib „lisateavet”.

Kommentaarid
(Külastatud 868 korda, 1 külastust täna)