Soome Välispoliitika instituudi analüütik Henri Vanhanen leiab, et nii NATO kui ka Venemaa suurendavad oma kohalolekut Soome lahe ja Läänemere piirkonnas, mida peetakse oluliseks sõlmpunktiks.
USA õhujõudude pommitaja B-52 lendas laupäeva õhtul üle Soome lahe. Poolas transponderi sisse lülitanud lennuk näis esialgu olevat suundumas Venemaa suuruselt teise linna Peterburi poole. Lennuk aga keeras enne Venemaale kuuluvat Suursaart oma marsruudilt Baltikumi suunas ära, vahendab Yle.
Välispoliitika instituudi analüütik Henri Vanhanen märgib, et tõenäoliselt oli lennu eesmärk saata Venemaale sõnum, et USA on pühendunud regioonile, selle julgeolekule ning on valmis piirkonda kaitsma.
Vanhaneni sõnul on kasvanud aktiivsus Soome lahel üks Ukraina sõja tagajärgi. Euroopa julgeolekuolukord on varasemast pingelisem, mille tulemusena on sõjaline aktiivsus suurenenud ka Põhja-Euroopas, lisab ta.
Läänemere tähtsus on alati olnud suur NATO artikkel 5 ja Balti riikide kaitse seisukohalt, nendib Vanhanen. Eriti alates 2014. aastast on tema sõnul NATO sees teemast aru saadud.
Yle teatas selle nädala alguses, et Venemaa on suurendanud sõjalist aktiivsust Soome rannikust umbes 40 kilomeetri kaugusel asuval Suursaarel. Vanhaneni hinnangul võib ka eilne lend olla vastuseks sellele tegevusele.
Vanhaneni sõnul on USA sõjaväelennuki eilne lend selles mõttes ebatavaline, et neid on Soome lahel varem nähtud enamasti seoses sõjaväeliste õppustega. Lisaks juhuslikele üksiklendudele on Norra ja Rootsi varem lubanud USA lennukitel oma õhuruumi kasutada.
See pole esimene kord, kui kõnealust pommitajat selles piirkonnas nähakse, kuid loomulikult rõhutatakse sellistel aegadel nende tähtsust. Kui tuletatakse meelde, et oleme selles piirkonnas kohal ja oleme aktiivsed, siis loodetakse, et see mõjub Venemaa tegevust piiravalt.
Vanhanen usub, et Venemaa reageerib USA pommituslennuki lennule ühel või teisel viisil. Lisaks sarnastele ülelendudele võib see hõlmata GPS-i häireid, mis on suunatud lennuliiklusele või erinevatele õhuruumi rikkumistele. Sellistel juhtudel on see peaaegu protokolliga kooskõlas. Vastureaktsioon pole välistatud.
Vanhanen ei tunne, et eilses lennus oleks draamat olnud. Küll aga näeb ta, et oht suureneb, kui piirkonna erinevad osapooled aktiviseeruvad.
Kui selline tegevus muutub tavalisemaks, suureneb loomulikult ka kahju tekkimise oht. Venemaa on aastate jooksul teinud mitu ohtlikku hävitajalendu USA sõjatehnika läheduses Läänemere piirkonnas, märgib Vanhanen.
Vanhanen peab peaaegu kindlaks, et nii Venemaa kui ka NATO suunavad Soome ja Rootsi NATO liikmelisusega tulevikus järjest rohkem tegevusi Läänemere ja Soome lahe piirkonda.
Läänemeri on laevanduse ja kaubavahetuse seisukohast üks maailma olulisemaid sõlmpunkte, mis muudab selle stabiilsuse ja haldamise oluliseks kõikidele asjaosalistele. Hüpoteetilises kriisiolukorras on väga oluline ka mereala ja selle õhuruumi haldamine, et saaks toetada võimalikke sõjalisi operatsioone, nendib Vanhanen.
