Munad sisaldavad arvukalt kasulikke toitaineid, aga ka potentsiaalselt tervisele kahjulikke aineid. Kas muna on siis tervislik või mitte?
Munade on toitumisalane teave on pisut segane. Ühelt poolt on neis palju kolesterooli, kuid neid peetakse ka heaks valguallikaks, vahendab MTV.
Värske uuringu kohaselt võib munade söömine isegi südame tervist edendada, kirjutab Medical News Today.
Kas kanamunad on siis tervislikud või mitte?
Väljaandes Nutrients avaldatud Kreeka uuring seostab 1-3 muna söömist nädalas selgelt alanenud, kuni 60 protsenti väiksema riskiga haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Teadlased rõhutavad, et munade kaitsev roll on seotud tervisliku toitumise ja vähese küllastunud rasvade tarbimisega.
Värske uuringu tulemused on varasemate uuringutega vastuolus. Näiteks seostati 2019. aastal avaldatud uuringus munade söömist südame-veresoonkonna haiguste suurenenud riskiga.
Munad pakuvad kvaliteetseid toitaineid nagu valgud, mineraalid, rasvlahustuvad vitamiinid, raud ja karotenoidid. Samas sisaldavad need ka palju küllastunud rasvhappeid ja märkimisväärses koguses kolesterooli, mida peetakse südamele kahjulikuks.
Selle tõttu on munade tervislikkust raske üheselt kindlaks teha.
Värskes uuringus vaadeldi terveid Kreeka naisi ja mehi nende munasöömise harjumuste osas. Uuring algas 2001. aastal 3042 katsealusega ja viimane uuring aastatel 2011–2012 hõlmas veel 2020 osalejat.
Osalejad ise panid kirja, mitu muna nad niisama või mõne toidu sees ühes kuus sõid. Seejärel jagasid teadlased need numbrid iganädalasteks tarbimiskogusteks.
Uuringut hinnanud California ülikooli abiprofessori Angela Zivkovici sõnul on uuringus osalejate enesearuandlus mõnevõrra problemaatiline.
Küsige endalt, kui hästi te mäletate seda, mida te kaks päeva tagasi hommikusöögiks sõite, rääkimata kuue kuu eest, välja arvatud juhul, kui olete seda tüüpi inimene, kes sööb igal hommikul sama asja, nendib Zivkovic.
Zivkovici sõnul võisid inimesed ka rohkem teada anda sellest, mida nad nende arvates sõid.
Abiprofessori sõnul oleks uuringus pidanud küsima ka seda, mida katsealused ei söönud, kui nad sõid rohkem mune.
Zivkovic usub, et katsealuste küllastunud rasvade taseme põhjal otsustades sõid nad vähem punast liha või muud rasvasisaldusega liha.
Zivkovic ütles, et ilma aru saamata, mida katsealused sõid, on võimatu järeldada, mida teadlased tegelikult nägid.
Kui ma planeeriksin uuringu nii, et osalejatele antakse õhtusöögi ajal kolm muna ja teisele rühmale sealihavorsti, oleks munasööjatel tõenäoliselt väiksem risk [südame-veresoonkonna haigustesse haigestuda], selgitab Zivkovic.
Kui teine grupp sööks salatit, mille valguallikas on munavalge, oleks tõenäoliselt just nemad, kelle haigestumise risk väheneks.
Tervislikkus ei põhine Zivkovici sõnul aga ühel üksikul toiduainel, vaid kogu toitumisel.
Kas munad võivad olla osa tervislikust toitumisest, mis on kooskõlas südamehaiguste ennetamisega? Absoluutselt. Kas need on kõigile õige valik? Ei, ütleb Zivkovic.
