Avaldati üllatavad numbrid koroona mõju kohta: kas Rootsi peaepidemioloogil oli siiski õigus?

Rootsi liigsuremus koroonapandeemia ajal on olnud madalaimal tasemel terves Euroopa Liidus.

See ilmneb statistikast, mille Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet sai riigi statistikaametilt SCB. Seal on Euroopa liigsuremuse näitajaid pandeemia kolme esimese aasta kohta.

Kui koroonaviirus 2020. aasta alguses laiemalt levima hakkas, oli Rootsi toonane riigi peaepidemioloog Anders Tegnell esimeste seas, kes kritiseeris teiste riikide drastilisi koroonameetmeid. Muu hulgas teatas ta, et „maailm on poliitilise surve all”, vahendab Iltalehti.

Rootsis nende meetmetega end ei seotud, kui lähenevat kevadet ja suve nauditi suuremate piiranguteta. Rootsi vähesed koroonameetmed olid üllatavad.

Juba 2020. aasta kevadel olid Soome läänenaabri suremusnäitajad kogu maailmal hambus. Stockholmi piirkond oli üks koroonaviirusest enim mõjutatud kohti Euroopas. Rahvusvahelises meedias mainiti Rootsit kui hoiatavat eeskuju riikidele, kes kaaluvad piirangute leevendamist.

Hiljem, 2020. aasta novembris küsis Iltalehti rootslastelt nende mõtteid riigi tollal halveneva koroona olukorra kohta. Hoolimata ulatuslikust kriitikast, mis Tegnellile pandeemia ajal osaks sai, ütlesid paljud inimesed, et nad usaldavad teda endiselt.

Olen sündinud Poolas ja seetõttu kahtlen alati pisut võimudes. Tegnelli usaldan aga nii palju kui saan. Palju sõltub sellest, kuidas me ise käitume, ütles üks Iltalehti intervjueeritud inimene toona.

Samal 2020. aastal teatati, et Rootsi koroonasuremus on endiselt maailma kõrgeim.

Nüüd, kolm aastat pärast pandeemia algust on olemas must-valgel tõendid selle kohta, et Rootsi terviseamet tegi targa ja õige otsuse, kirjutab Alex Schulman oma Dagens Nyheteri artiklis nüüd, peaaegu kolm aastat hiljem.

Rootsi meedia avaldatud statistikas on võrreldud liigsuremust riikide lõikes, võrreldes aastaid 2017–2019 aastatega 2020–2022.

Statistika näitab ka, et Soomes on pandeemia-aastate liigsuremus olnud Põhjamaade kõrgeim, kuid laiemas võrdluses on valdaval enamusel EL-i riikidel läinud Soomest kehvemini. Suurim liigsuremus on olnud Bulgaarias, Slovakkias ja Poolas.

Svenska Dagbladeti poolt intervjueeritud Tegnell ütleb, et pandeemia on möödas, kui Maailma Terviseorganisatsioon WHO sellest teatab.

Usun, et nad ootavad selle talvehooaja lõpuni. Pärast seda võib teade üsna pea tulla. Meil on vaktsiinid ja ravi ning Omikroni variant hakkab arstiabi vajaduse osas üha enam meenutama grippi.

Tegnell on enda teada põdenud koroonat ühe korra, pandeemia üsna hilises staadiumis, ilma sümptomiteta 2022. aasta sügisel. Siiski märgib ta intervjuus, et pandeemia ajal suri palju inimesi.

Muidugi on see mitmes mõttes õudne, eriti sugulastele ja teistele, kes selle all kannatasid, räägib ta.

Tegnell nendib ka, et suremus ei ole ainus mõju, mida pandeemia on erinevates riikides avaldanud. Tegnelli sõnul on liigsuremuse näitajal ka oma puudused ning seda mõjutavad ka erinevate riikide demograafilised struktuurid.

Kui aga seda mõõdikut vaadata, siis on Rootsil selgelt päris hästi läinud, lisab ta.

Mis siis seletab Rootsi suhteliselt madalat liigsuremust, küsib Rootsi ajaleht.

Kui liigsuremus on olnud teatud aja kõrgel tasemel, siis see enamasti väheneb. Teine seletus on see, et oleme olnud väga edukad riskigruppide vaktsineerimisel. Võtsime õiged inimesed juba varakult sihikule, ütleb Tegnell.

67-aastane Tegnell ei tööta enam Rootsi peaepidemioloogina. Tööd tal aga mujal jätkub ja pensionile mees enda sõnul ei lähe. Vähemalt hiljutist liigsuremuse statistikat vaadates võib vaevalt väita, et Tegnell oma seisukohas põhimõtteliselt eksis.

Kommentaarid
(Külastatud 2,886 korda, 1 külastust täna)