Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus Ukrainat rünnata tuli üllatusena isegi välisminister Sergei Lavrovile.

Vaid mõni päev varem oli Putin küsinud Julgeolekunõukogu liikmete seisukohta separatistlike Donetski ja Luhanski piirkondade tunnustamise kohta, kuid toona ei andnud Putin oma rünnaku kavatsusest vähimatki märki, vahendab Iltalehti.

Lavrov sai sellest teada alles hetk enne rünnakut, mis kogenud diplomaadi jaoks tuli täiesti selgest taevast. Siiski oli ta üks väheseid, kes sai sellest teada enne rünnaku algust 24. veebruari varahommikul.

Rünnakupäeval käis Kremlis sagimine ja olukord oli isegi kaootiline. Oligarhid olid närvis, sest kartsid, et Lääs vastab rünnakule sanktsioonidega, mis hävitavad nende impeeriumi.

„Kõik olid täiesti aru kaotamas,” rääkis üks kohalviibijatest Financial Timesile.

Financial Times on intervjueerinud kuut Putini pikaajalist usaldusisikut, aga ka isikuid, kes on sõja ajal osalenud Venemaa rünnakutes. Igaüks neist nõustus väljaandega rääkima ainult anonüümselt – arusaadavatel põhjustel.

Nad maalivad pildi üha enam isoleerunud diktaatorist, kellele valetatakse, sest ta ei taha tõde kuulda.

Stalin oli pätt, aga hea juht, sest sa ei saanud talle valetada. Keegi ei saa Putinile tõtt öelda, kommenteeris üks.

Üks Kremlisse kogunenud oligarhidest märkas Lavrovi ühelt kohtumiselt lahkumas. Ta läks temalt vastuseid saama, miks Putin otsustas rünnata.

Oma üllatuseks sai oligarh teada, et välisminister vastuseid ei tea. Ametnikud, kellega Lavrov just kohtus, teadsid isegi vähem kui välisminister.

Hämmeldunud oligarh küsis Lavrovilt, kuidas sai Putin planeerida nii väikeses ringis nii ulatuslikku rünnakut, mida administratsiooni juhid ei osanud isegi ette kujutada.

Tal on kolm nõunikku, oli Lavrov talle oligarhi väitel vastanud. Ivan Julm, Peeter Suur ja Katariina Suur.

Financial Timesi allikate sõnul usub Putin tõesti, et teda mäletatakse nagu Peeter Suurt. Uskumus on seotud karmi isolatsiooniga, mis sai osaliselt alguse juba 2014. aastal, kui Venemaa esimest korda Ukrainat ründas.

Olukord halvenes koroonapandeemia ajal, kui Putin kartis tõesti nakkust ja pani oma külalised enne kohtumist nädalateks karantiini. Putini pankurina tuntud Juri Kovaltšuk oli üks väheseid, kes pandeemia-aastatel Putiniga palju aega koos veetis.

Kovaltšuk on kirglik Vene revanšismi pooldaja ning koos vennaga viljeleb ta vandenõuteooriaid USA väljatöötatud „supersõdurite” ja „etniliste biorelvade” kohta, mis on aeg-ajalt ka Putini kõnedesse jõudnud. Kovaltšuki noorem vend Mihhail on ilmselt inspireerinud Putinit Peeter Suure ideede osas.

(Putin) usub nendesse asjadesse tõesti, kui ta räägib sakraalsusest ja Peeter Suurest, ütleb üks Financial Timesi allikatest.

Teadaolevalt oli Putini plaan vallutada Ukraina kolme päevaga suhteliselt veretu välksõja käigus.

See-eest on sõda Venemaa jaoks osutunud kolossaalseks veaks: Venemaa isikkoosseisu kaod on Lääne andmetel üle 200 000 inimelu, relva- ja laskemoonalaod kaiguvad tühjusest ning lisaks suleti Venemaa rahvusvaheliselt finantsturult ja tarneahelad Läänest Venemaale katkesid.

Financial Timesi allikad räägivad ka katastroofilisest kaosest lahinguväljal sõja algfaasis, kus Vene väed tulistasid alla mitmeid oma hävitajaid, helikoptereid ja lennukeid. Ka Hostomeli lennujaama vallutamine ebaõnnestus sõja alguses alandaval moel.

Need asjad räägivad palju sellest, kui ettevalmistamata Venemaa oli sõjaks.

Idee ei olnud kunagi selles, et sajad tuhanded inimesed sureksid. Kõik on läinud kohutavalt valesti, ütleb üks endine ametnik.

Ja Putin ei ole lähemal Ukraina „demilitariseerimisele” ega „denatsifitseerimisele”.

Vaatamata tohututele tagasilöökidele ei kavatse Putin alla anda, nagu ta tõestas teisipäeval. Putin esitas oma kõnes absurdse väite, et Lääs on alustanud sõda.

Financial Timesi allikad toovad välja, et Putin pole mõnda aega rääkinud sõjast Ukraina vastu, vaid vastaseks on Lääs. Nende sõnul tahab Putin veelgi kindlameelsemalt sõja lõpule viia.

Allikate sõnul on Putin aga rahul, et Venemaa relvajõudude tase tuli välja Ukraina ründamisega. Hea, et saime sellest teada nii ja mitte siis, kui NATO ründab, oli Putin oma siseringile öelnud.

Financial Timesi allikad kinnitavad varasemat infot, et Venemaa luureteenistused edastasid Putinile vananenud andmeid.

Üks Putini usaldusisikuid noomib neid, kes presidendile tõtt ei räägi. Tema sõnul pole Putin hull, vaid täie mõistusega. Putini asemel kritiseerib ta laiemat juhtimissüsteemi, mida peab problemaatiliseks. See tekitab suuri lünki (Putini) informatsioonis ja tema hinnangul on teave nõrk.

Financial Timesi allikad märgivad, et valetamine on ka ellujäämise vahend. Enamik Putini usaldusisikuid ja administratsiooni tippnimesid on sõja vastu, kuid tunnevad end jõuetuna. See on ajaloos tõeliselt ainulaadne sõda, kui kogu eliit on selle vastu, kommenteeris üks.