USA Joe Bideni valitsus on andnud oma Ukraina kolleegidele veel ühe põhjuse, miks nad ei saada neile väga soovitud kaugmaarakette: USA on mures, et neid ei jätku.

Hiljutistel kohtumistel Pentagonis ütlesid USA ametnikud Kiievi esindajatele, et neil ei ole varuks ühtegi armee taktikalist raketisüsteemi ATACMS, rääkisid neli asjaga kursis olevat allikat. ATACMS-i viimine Ida-Euroopa lahinguväljale kahandab Ameerika enda varusid ja kahjustab USA sõjaväe valmisolekut tulevaseks sõjaks, ütlesid allikad väljaandele Politico.

See mure koos USA vatsuse varasema murega, et Ukraina kasutab 300-kilomeetrise ulatusega rakette, et rünnata sügavale Venemaa territooriumile ja ületab Kremli punase joone on põhjus, miks USA ei saada ATACMS-e veel niipea rindejoonele.

Pentagoni hinnang oma varudele tuleneb osaliselt sellest, kui palju relvade ja laskemoona planeerijate arvates võib neil vaja minna võimaliku vaenlase vastu. Neid plaane ei ole pärast Ukraina sõja algust oluliselt muudetud ja neid ei ole muudetud vastavalt sellele, milliseid varusid võib USA-l nõrgenenud Venemaa vastu vaja minna, ega loe ka asjaolu, et Ukraina seda sõda praegu sisuliselt sõdib.

Üks põhjusi, miks sõjaväelased kõhklevad ATACMS-i saatmisega, on soov hoida USA varudes teatud laskemoona taset, ütles üks USA ametnik, kes nagu teisedki soovis jääda anonüümseks, et arutada tundlikke sõjalisi teemasid.

„Iga paketi puhul võtame alati arvesse oma valmisolekut ja oma varusid, pakkudes samal ajal Ukrainale seda, mida ta lahinguväljal vajab,” ütles kaitseministeeriumi kõrge ametnik. „On ka teisi viise, kuidas pakkuda Ukrainale sihtmärkide tabamiseks vajalikke võimeid.”

USA kaitseministeeriumi Pentagoni kõrgeim Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustega tegelev poliitikaametnik Laura Cooper ütles hiljutises intervjuus, et „iga meie pakutava võime puhul, olenemata sellest, kas räägitakse HIMARS-ist või teatud tüüpi rakettidest või laskemoonast, me vaatame alati oma varude saadavust, vaatame tootmise võimalusi ja seega kehtib see iga võime kohta ja me teeme otsuseid vastavalt sellele.”

Lockheed Martin on viimase kahe aastakümne jooksul tootnud umbes 4000 erineva konfiguratsiooniga ATACMS-i. Mõned neist rakettidest on müüdud liitlasriikidele, kes ostsid raketi oma mitmikraketisüsteemi jaoks. Pärsia lahe sõja ja Iraagi sõja ajal tulistasid USA väed lahingutes umbes 600 tükki.

Üks lahendus, mida Kiiev kaalub, on nõuda Washingtonilt nõusolekut ATACMS-i ostmiseks seda relva kasutavalt liitlasriigilt, kasutades USA sõjalist rahastamist, ütles üks aruteludega kursis olev inimene. ATACMS-i kasutajate nimekirjas on Lõuna-Korea, Poola, Rumeenia, Kreeka, Türgi, Katar ja Bahrein.

Teine probleem ATACMS-i saatmisega – et see on Bideni meeskonna jaoks liiga agressiivne samm – jääb alles. Kuid Ukraina ametnikud on selliseid argumente teiste relvade kohta varemgi kuulnud, ainult et Bideni valitsus on ümber mõelnud ning suurtükisüsteemid, raketitõrje ja tankid saatnud.

Vaatamata Washingtoni reservatsioonidele jätkab Ukraina täiustatud relvade taotlemist, kusjuures ATACMS on tavaliselt nimekirja tipus.

„Ukraina vajab kaugmaarakette,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski jaanuaris peetud videopöördumises Ukraina rahvale, „et võtta okupeerijalt võimalus paigutada oma raketiheitjad kuhugi rindejoonest kaugele ja hävitada Ukraina linnad.”

Teisipäeval viibivad kaitseminister Lloyd Austin ja ühendatud vägede ülem kindral Mark Milley Brüsselis, et võõrustada Ukraina kaitse kontaktgrupi üheksandat kohtumist. See on igakuine 50 riigi kohtumine, kus arutatakse, millist uut sõjalist toetust nad saavad Ukrainale pakkuda. Kiiev kavandab kevadsuvist pealetungi, et tõrjuda Venemaa rünnakuid Donbassis ning Moskva drooni- ja raketirünnakuid tsiviilsihtmärkide vastu.

Üks Ukraina valitsusele lähedalseisev isik ütles, et Kiiev ei näe Austini sel nädalal välja kuulutatavas abipaketis uusi relvi. Olemasolevate varude ja uute relvade saadetised ei hõlma ATACMS-i ega F-16 sõjalennukeid, vaid keskenduvad laskemoonale, õhutõrjele ja varuosadele.

Ükskõik, milline on USA pakett – ja muud partnerriikide lubadused –, taotleb Ukraina suuremat salastatust, kui need valitsused abist teatavad.

Kiievi ametnikud on üha enam mures, et mõned Washingtonist ja mujalt välja antud üksikasjalikumad nimekirjad võivad anda liiga palju teavet oma Venemaa vaenlastele, kes võivad ette valmistada kaitset või vastumeetmeid, kui nad teavad, millega nad silmitsi seisavad, rääkis üks allikas.

Zelenski vihjas neile kasvavatele muredele neljapäeval Brüsselis, kui kohtus Euroopa Liidu liidritega, et rääkida sellest, mida ta vajab sel ja järgneval aastal.

Pärast edukat reisi Londonisse, kus ta kohtus peaminister Rishi Sunakiga, kes lubas aidata õpetada Ukraina piloote NATO hävitajatega lendama, ütles Zelenski, et „oleme liikunud lahenduste poole, mis puudutavad kaugmaarakette ja meie pilootide väljaõpet. … Samuti on teatud kokkuleppeid, mis ei ole avalikud, kuid on positiivsed. Kui need asjad teoks saavad, teab meie riik seda, aga ma ei taha Vene Föderatsiooni ette valmistada.”

USA ja liitlased on pikka aega säilitanud teatud salapära seoses Ukrainale saadetud võimetega, peites sõjalise abi ebamääraste kategooriate alla nagu raketi suurtükivägi või droonid, mis võivad tähendada palju asju.

Kuid USA on teinud ka rohkem kui enamik riike, et teatada oma Ukrainaga kavandatud annetuste ja kaitselepingute suurusest ja olemusest, kuna Bideni valitsus püüab näidata oma pühendumust Kiievile.

Teised nagu Soome, Rootsi, Hispaania ja Kanada on ebamäärasemad ja keelduvad üldiselt loetlemast enamikku nende pakutavast konkreetsest varustusest, relvadest ja laskemoonast.

Suurema salastatuse soovi võib pidada raskeks taotluseks mõnele riigile, kes soovib innukalt näidata, kui suur on nende toetus Ukrainale, eriti kui see toetus võib tähendada ka Ameerika sõjalist rahastamist varude asendamiseks hilisematel aastatel. Neljapäevasel EL-i tippkohtumisel palus Zelenski ametlikult Slovakkia peaministril Eduard Hegeril anda Ukrainale üle mõned riigi hävitajad MiG-29.

Reedel ütles Heger, et on valmis alustama kõnelusi võimaliku saatmise üle. „Ukraina president palus mul MiG-d kohale toimetada. Nüüd, kui see ametlik palve on saabunud, saab läbirääkimiste protsessi alustada,” ütles Heger.