Soome telekanali MTV saates Itä Nyt käinud Välispoliitika instituudi teadur Henri Vanhanen toob välja kolm põhjust, miks Soome pole võtnud kohustust saata Ukrainasse lahingutanke Leopard 2.
Ligi aasta kestnud sõja jooksul on enam kui kolmkümmend riiki andnud Ukrainale relvaabi kokku kümnete miljardite eurode väärtuses. Ülekaalukalt on USA relvastanud Ukrainat kõige rohkem ja Välispoliitika instituudi teadur Henri Vanhanen on seisukohal, et ilma USA toetuseta poleks Ukraina suutnud Venemaa rünnakut eriti kaua tagasi lüüa.
USA relvaabi Ukrainale on miljardites, mis on oluliselt suurem kui Euroopa riikide toetus. On selge, et ilma USA panuseta oleks olukord Ukrainas olnud hoopis teistsugune, ütleb Vanhanen.
Soome kaitseministeerium teatas jaanuari lõpus, et saadab Ukrainale seni suurima relvaabipaketi. Selle väärtus on umbes 400 miljonit eurot. Soome pole aga võtnud kohustust tarnida ühtegi Leopard 2 lahingutanki, vähemalt praegu, kuigi Soomel on üks Euroopa suurimaid Leopard 2 tankide arsenale: umbes 200 tükki. Soomet edestavad vaid neli riiki ehk Poola, Hispaania, Kreeka ja Saksamaa.
Vanhanen loetleb kolm põhjust, miks Soome ei ole saatnud lahingutanke Ukrainasse.
Kooskõlastamine käib, oleme Venemaa naaberriik, me ei ole veel NATO-s, seega ei ole Soomel artiklis 5 sätestatud kaitset. Kõik, mis Soome Ukrainale saadab, on Soome julgeolekust väljas ja ka Venemaal loetakse väga hoolikalt, millise varustuse Soome rindele saadab.
Vanhanen märgib, et Soome peaks olema valvel ning hoolitsema omaenda kaitsejõudude uuendamise ja adekvaatsuse eest, sest Soomel on Venemaaga seoses teistsugune julgeolekupoliitiline risk kui paljudel Kesk-Euroopa riikidel.
„Iga relvaabi pakett, mille Soome Ukrainale saadab, on julgeolekupoliitiline risk, kuid see on kalkuleeritud risk,” ütleb Vanhanen.
Teadur märgib, et arvestada tuleb ka sellega, et mida rohkem Venemaa oma relvajõude Ukrainas kulutab, seda vähem suudetakse hiljem Soomele ja kogu Euroopale ohte tekitada. See on pidev arvestamine, märgib Vanhanen.
Vanhaneni sõnul on Venemaa poliitika kahekümne aasta jooksul lähtunud sellest, et ta näeb USA-s ja NATO-s esmast vastast rahvusvahelistel poliitilistel areenidel.
NATO ja USA vastu võitlemine on Venemaa pikaajaline strateegiline eesmärk, mis kohandub praeguse aja järgi. Seetõttu on selge, et Venemaa ei ole rahul NATO laienemise ehk Soome ja Rootsi pürgimisega NATO-sse ning on seetõttu ähvardanud vastumeetmetega.
Venemaa on praegu Ukrainas kinni, mis tähendab, et tema ressursid on piiratud reageerimisvõime osas. Kõige konkreetsem ja realistlikum tegevus on see, kui Venemaa toob mingil ajal oma relvajõud Soome naabrusesse ja tugevdab neid. Varem või hiljem Venemaa reageerib, kommenteeris Vanhanen Venemaa ähvardusi.
Venemaa on korduvalt otse ja ridade vahel hoiatanud, et suurema relvaabi saatmine lääneriikidest Ukrainasse võib kaasa tuua sõja laienemise ja isegi kolmanda maailmasõja.
Pean veidi kummaliseks, et Lääne poolt Ukrainale antud relvaabi viib kolmanda maailmasõjani, sest see võib halvimal juhul tähendada isegi tuumasõda. Arvan, et tuumasõda ei ole kellegi huvides, märkis Vanhanen.
Venemaa üksi ei suudaks sõja laienemist juhtida ning teadur ei usu, et ka väljaspool Euroopat asuvad riigid nagu Hiina ja India tahaksid sõja laienemist ja pikenemist, sest see mõjutaks maailmamajandust väga negatiivses mõttes.
Isegi kui Venemaa ähvardab, et see võib laieneda kolmandaks maailmasõjaks, tuleks selliseid avaldusi käsitleda pigem hirmutamise kui tõena, ütles Vanhanen.
Vanhaneni sõnul ei lõpe sõda tõenäoliselt seni, kuni Venemaa president Vladimir Putin on võimul.
Putin on persona non grata (soovimatu isik), mis tähendab, et temaga kokkulepete sõlmimine võib vähemalt Lääne jaoks olla väga keeruline. Kui Venemaa tahab lahti saada sanktsioonidest ja sõjast ning luua Läänega mingisuguseid suhteid, võib juhtuda, et selleks on vaja kedagi teist Butša lihuniku asemele Moskvasse istuma, ütleb Vanhanen.
Rahvarahutustega võim Venemaal ei muutu, aga ei muutu ka valimistel. Vanhaneni sõnul muutub see paleedes traditsiooniliselt nn paleerevolutsioonidega, kus üks eliit asendab teist eliiti.
Kuna Vene palee ei ole läbipaistev, siis me ei tea täpselt, millal Putin Venemaa eliidile koormavaks muutub ja seda on meil väga raske hinnata. Putin ei taha vabatahtlikult võimust loobuda, rääkis Vanhanen.
Teaduri sõnul on probleem selles, et Venemaal ei ole omakorda ootamas ühtegi demokraatlikku liikumist. Putin on väga tõhusalt likvideerinud kõik vastuliikumised ja demokraatlikud liikumised.
Venemaad kahjuks plaan B ei oota, seega olen Venemaa tuleviku ja arengu suhtes pessimistlik, olenemata sellest, kas Putin on võimul või mitte, resümeerib Vanhanen.
