Ukraina potentsiaalne edasiliikumine Krimmi suunas oleks märkimisväärne sisepoliitiline kaotus nii Venemaale kui Putinile. Vladimir Putini peamine eesmärk on kindlustada endale oma võimupositsioon.
Endine peastaabi luureülem, erukindralmajor Pekka Toveri arutleb Futucasti podcastis Krimmi territooriumi kaotamise võimalike tagajärgede üle. Verkkouutiset vahendas Toveri mõtteid reedel.
Ma ütleksin, et Krimm on Putini jaoks võib-olla saatuse küsimus. Putin võib veel kaotada hiljem vallutatud alad, sealhulgas Donbassi. Aga kui ta kaotab ka Krimmi, siis see näitab nii suurt nõrkust, et siis lähevad haid vees verelõhna tundes liikuma, räägib Toveri podcastis.
Soome Välispoliitika instituudi programmidirektor Arkady Moshes kahtleb Krimmi tagasivallutamise võimaluses vähemalt lähitulevikus. Peaksime olema ettevaatlikud prognoosides, et Ukraina saab lähiajal Krimmi tagasi. See võib juhtuda, kuid mitte selliste väljavaadetega, vahendab Iltalehti.
Ta nõustub Toveri mõtisklusega Krimmi tähtsusest Putini jaoks – see oleks poliitilise positsiooni tohutu destabiliseerija.
Enne 2014. aastat oli Putini populaarsus langemas. Krimmi vallutamisega suutis ta oma positsiooni stabiliseerida. Krimmi kaotus võib seda destabiliseerida. See on Putini suur hirm, ütleb Moshes. Krimmi poolsaare hõivamine oli Putini suurim poliitiline edu, lisab ta.
Moshese sõnul on Ukraina edenemine Krimmi suunas praegu väga ebatõenäoline. Ma ei välista seda praegu, kuid hetkel on raske seda tõenäoliseks võimaluseks pidada, lisab ta.
Moshese sõnul teeb Putin kõik endast oleneva, et Krimmi poolsaar jääks Venemaa kontrolli alla. Ukrainal oleks praegu väga raske Krimmi endale saada. See oleks väga raske operatsioon. Krimmi annekteerimisel õnnestumiseks vajaks Ukraina oluliselt rohkem abi.
Moshes leiab, et Ukrainal on praegu tark kaitses püsida. Rünnakuid on viimase aasta jooksul olnud mitmeid ja osa neist on ka realiseerunud. Kui peaks toimuma suur operatsioon, ei ole Venemaa enam surve all. Praegu on Venemaa oma rünnakutes ennetav. Me ei räägi suurtest või strateegilistest rünnakutest, kuid neil on praegu ülekaal.
Moshes märgib, et lisaks õhuruumi tugevale kontrollile on Venemaal Krimmi poolsaare lähedal merevägi.
Kui peaks toimuma Krimmi tagasivallutamine Ukraina poolt, oleks see Putini jaoks oht. Toveri räägib podcastis, et tuumarünnak on Putini viimane piisk karikas, kui tema võim satub ohtu. Teda ei huvita üldse vene rahvas, vaid võimul püsimine. Kui tundub, et see on ohus, siis on ta valmis tuumarelva kasutama, ütleb Toveri.
Moshese sõnul on tuumarünnaku oht väike, isegi kui see puudutab Putini enda positsiooni. Putin on tuumarelva kaardi juba nii palju kordi välja tõmmanud, et see on tühi jutt. Ta ei käitu hoolimatult. Ta lihtsalt lükkab otsuseid edasi viimase hetkeni, ütleb Moshes.
Ma ei usu, et Kreml võtaks äärmuslikke meetmeid, lisab Moshes. Tuumarelvad on suur asi. Pealegi on Ukraina nii lähedal, et tuumarünnaku eest oleks võimatu kaitsta isegi Venemaa poolel. Taktikalise tuumarelva kasutamine ei muudaks ilmtingimata olukorda rindel. Pigem riskiks Venemaa piirilinnad võimsamate lääne relvadega vasturünnakuteks. Nende kasutamine on Pandora laegas, sest keegi ei tea, mis sellises olukorras juhtuda võib.
President ei saa selliseid otsuseid teha täiesti meelevaldselt. See on paljusid inimesi hõlmav käsuliin, mille käigus antakse teada tuumarünnaku ohtudest.
Kremlis kutsuks Ukraina tegevus kindlasti esile reaktsioone. Isegi väike võit, näiteks silla pommitamine, paneb Kremli olukorrale reageerima. Muidugi oleks sellel poliitiline ja sõjaline mõju. Suurim kaotus oleks Putini poliitilise positsiooni nõrgenemine Venemaal, lisab Moshes.
Moshes ja Toveri on ühel meelel Krimmi piirkonna tähenduses Putini jaoks. Krimm on selles ringis, et kui kaotatakse, hakkab pall kõikuma, räägib Toveri podcastis. Krimmi poolsaare kaotus oleks Venemaale tohutu sisepoliitiline kaotus ja Putinile kaotus, lisab Moshes.
Moshes toetab ka Toveri hinnangut Ukraina abivajadusele.
Probleem on selles, et Venemaad on pikka aega alahinnatud. Venemaast on maalitud pilt kui nõrgast ja kokkuvarisemise äärel olevast. Tegelikkuses on olukord teine.
Narratiiv on pikka aega olnud selline, et Ukraina on edukas ja Venemaa nõrk. Moshesi sõnul on see osaliselt kaasa aidanud sellele, miks sõjalise toetuse saatmine Ukrainale on lääneriikides kahtluse alla seatud.
Moshes rõhutab, et Ukraina vajab enamat kui lihtsalt lääne tanke. Neist üksi ei piisa. Selleks on vaja palju rohkem, eriti õhujõudu. Ukrainale vajamineva abi suurus on üle mõistuse. See on hiigelsuur.
Moshes lisab, et Ukraina on praegu arusaadavatel põhjustel kaitsepositsioonil ja rünnak oleks seetõttu raske. See [ründeoperatsioon] oleks viga. Kahjud oleksid suured.
