Soomes loobuti aastavahetusel haiglaõdede koroona-vastasest sundvaktsineerimisest, mille tõttu paljud ähvardasid töölt lahkuda

Aastavahetusel lõppes sotsiaal- ja tervishoiutöötajate „sundvaktsineerimise seadus”.

Õigusalane paragrahv kohustas sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid saama koroonavaktsiini, välja arvatud juhul, kui töötaja esitas koroona läbipõdemise kaudu saadud immuunkaitse tõendi, vahendab Iltalehti.

Kui töötaja ei saanud näiteks tervislikel põhjustel koroonavastast vaktsineerimist teha, pidi ta esitama negatiivse koroonatesti tõendi, mis oli seaduse järgi tehtud mitte rohkem kui 72 tundi enne tööle jõudmist.

Kuigi vaktsineerimine ei olnud tegelikult „kohustuslik”, tähendas sellest keeldumine valdavale enamusele inimestest töö katkestamist ja seega ka töötasu maksmise peatumist.

Juba enne seaduse jõustumist kardeti hooldustöö atraktiivsuse vähenemist vaktsiininõude tõttu. Kardeti paljude haiglaõdede töölt lahkumist.

Iltalehti uuris välja, kui palju õdesid lõpuks töölt lahkus.

Helsingi Ülikooli Kliinikumi õenduspersonali koosseisu kuulub ligi 14 000 töötajat, ütles kommunikatsioonidirektor Niina Kauppinen. Neist 75 puhul otsiti asendustööd ebapiisava vaktsiinikaitse tõttu. Meie andmetel on töölt lahkunud 7 töötajat, ütles Kauppinen.

Turu ülikooli keskhaigla peaõde Tuija Lehtikunnas ütles, et vaktsiininõude kehtima hakkamisel lahkus töölt paarkümmend töötajat. „Palju suurem seltskond oli töölt lahkumas, kuid haigestus kiiresti koroonasse ja sai seeläbi kaitse,” lisas Lehtikunnas.

Viisteist töötajat otsisid kas asendustööd või pakuti kaugtöö võimalust. Kaugtöö võimalus õenduses on põhimõtteliselt piiratud, kuid näiteks kontoritöö puhul soodustati kaugtöö tegemist.

Lehtikunnase sõnul tekitas vaktsineerimisseadus töötajaskonnas mitmesuguseid emotsioone. Mõned töötajad olid kogu süsteemi suhtes nii kriitilised, et töötasid ülemarsti loal erikorraldusega ilma vaktsineerimiskaitseta.

Lehtikunnase sõnul naasis enamik õdesid pärast koroonasse haigestumist kiiresti oma tööülesannete juurde. Asendustööle siirdunutest või üldse lahkunutest ei tulnud kümmekond tagasi.

Pirkanmaa hoolekandepiirkonna personaliteenindusjuht Teija Liimatainen ütles, et Tampere ülikooli kliinikumi vaktsineerimata õed naasid oma tööülesannetele juba suvepuhkuste alguses. Toona arvati, et personalipuudus oli seaduses viidatud „eripõhjus vaktsineerimata isikute kasutamiseks” ehk personalipuuduse korvamine.

Kuopio ülikooli haigla esmatasandi arstiabi peaarsti Jouni Kurola sõnul pole täpset töölt lahkunud õdede arvu teada. Kurola sõnul polnud see arv siiski suur.

Kurola ütles, et seadus tekitas jõustudes arutelu. Kindlasti oli eriarvamusi, aga minu mälu järgi sai asi mõistlikult kokku lepitud, lisas ta. Asendustööd otsiti kümnele õele.

Põhja-Pohjanmaa hoolekandepiirkonna õde Merja Meriläinen ütles, et vaktsineeritus oli piirkonnas hea, mistõttu nakkushaiguste seaduse ajutise paragrahvi rakendamine probleeme ei tekitanud.

„Mõned põhjused, miks ei vaktsiini ei võetud, olid tervislikud,” ütles Meriläinen. Kõigile leiti tema sõnul asendusülesandeid. Peaaegu kõik tulid tagasi. Teada on kaks asendusõde, kes ei naasnud.

Kommentaarid
(Külastatud 460 korda, 1 külastust täna)