Värske uuringu kohaselt on Ukraina sõda paljastanud ulatuslikud probleemid Ameerika relvatööstuses, mis võivad pärssida USA sõjaväe võimet pidada sõda Hiina vastu.

USA on võtnud kohustuse saata Ukrainale enam kui 27 miljardi dollari väärtuses sõjavarustust ja tarvikuid – alates kiivritest ja lõpetades Humveedega – alates Venemaa sissetungist riiki eelmisel aastal. Relvade saatmist põhjendatakse vajadusega aidata Ukraina vägedel tõrjuda Venemaa presidendi Vladimir Putini sissetungi pärast Teist maailmasõda Euroopa suurimaks maasõjaks, vahendab Wall Street Journal.

Kuid pikaleveninud konflikt on paljastanud ka USA ees seisva strateegilise ohu, kuna relvavarud on langenud madalale tasemele ja kaitseettevõtted ei ole võimelised nende kiireks täiendamiseks, selgub mõttekoja Center for Strategic and International Studies (CSIS) asepresidendi Seth Jonesi koostatud uuringust.

„Minu hinnangul ei ole kaitsetööstuse baas praegu olemasoleva julgeolekukeskkonna jaoks valmis,” ütles Jones intervjuus. Tööstus tegutseb praegu „rahuaegsesse keskkonda paremini sobival viisil”, lisas ta.

Jones märkis, et uuring, mis peegeldab kõrgete sõjaväe-, kaitse-, kongressi-, tööstus- ja teiste valitsusametnike panust näitab, kui kiiresti saab USA sõjaväel laskemoon otsa, kui Indo-Vaikse ookeani piirkonnas võib tekkida konflikt Hiinaga.

„Kuidas tõhusalt heidutada, kui teil pole Hiina-Taiwani väina tüüpi stsenaariumi jaoks vajalikke laskemoona varusid?” küsib Jones.

USA on pidanud rohkem kui viimased 20 aastat mässuliste sõda Iraagis, Afganistanis ja mujal, mis on vägedemahukas strateegia, kuid Ukraina konflikt on suuresti konventsionaalne sõda, mis tugineb rohkem raskerelvadele. Võimalik konflikt Hiinaga Indo-Vaikse ookeani piirkonnas erineb suures osas Ukrainas toimuvast maismaasõjast, kuid peab sellegipoolest lähtuma USA relvavarudest.

Tööstusbaasi probleemid, mis on osaliselt tingitud aegunud sõjaliste lepingute sõlmimise protseduuridest ja loiust bürokraatiast, mõjutavad nüüd võimet luua Indo-Vaikse ookeani piirkonnas usutav heidutus või sõjalises konfliktis Hiinale vastu seista, järeldab uuring.

„Need puudujäägid muudavad USA jaoks ülimalt keeruliseks pikaleveninud konflikti ülalpidamise,” seisab raportis. „Nad rõhutavad ka seda, et USA kaitsetööstuse baasil puudub suure sõja jaoks piisav võimekus.”

Relvade kasutamise määr ukrainlaste poolt näitab väljakutseid, millega USA tööstusbaas võib pikaleveninud konfliktis Taiwani pärast silmitsi seista. Näiteks alates eelmise aasta augustist Ukrainasse saadetud õlalt tulistatavate Javelini rakettide arv võrdub 2022. aasta eelarve tootmismäärade põhjal umbes seitsme aasta toodanguga, märgitakse uuringus.

Kiievile tarnitud Stingeri õhutõrjesüsteemide arv vastab ligikaudu samale arvule, mis on viimase 20 aasta jooksul välismaale eksporditud, lisatakse uuringus. Samal ajal on Washingtoni poolt Ukrainale saadetud enam kui miljon padrunit 155 mm laskemoona kahandanud USA sõjaväe enda varusid, mida uuringu kohaselt peetakse praegu madalaks.

Uuringu kohaselt peetakse madalaks ka Javelini süsteemide, haubitsate ja vastuluure radarite varusid.

Platvorme, nagu Harpooni rannikukaitsesüsteemi, mida peetakse Taiwani kaitsestrateegia oluliseks osaks, peetakse keskmiseks, kuigi praegused varud ei pruugi olla sõjaaja jaoks piisavad, öeldakse uuringus.

„Tööstusliku mobilisatsiooni ajalugu viitab sellele, et kaitsetööstuse baasil kulub aastaid, et toota ja tarnida piisavas koguses kriitilisi relvasüsteeme ja laskemoona ning uuesti täita ära kasutatud varud,” öeldakse uuringus.

USA sõjaväe juhid on viimastel kuudel väljendanud kasvavat pettumust tööstusbaasi pärast. USA laevastiku väejuhatuse juht admiral Daryl Caudle kritiseeris kaitsetööstust relvatarnete hilinemise pärast.

„Ma ei anna andeks, et nad ei tarni meile vajalikku lahingumoona,” vastas ta, kui temalt küsiti USA sõjaväe valmisoleku kohta USA poolt Ukrainale saadetavate miljardite dollarite suuruse abisaadetiste ajal.

„Kõik see jutt Covidi, komponentide ja tarneahela kohta – mind lihtsalt ei huvita,” ütles ta. „Meil kõigil on raske töö.”

Kui USA ja tema liitlased on alates eelmise aasta sissetungist saatnud Ukrainale miljardite dollarite eest relvi, siis Pentagoni planeerijad eeldavad, et Taiwani ei saa pärast konflikti algust kergesti varustada, kuna Hiina väed blokeerivad saare tõenäoliselt. Alates 2019. aastast heaks kiidetud müügi põhjal on Taiwanil juba praegu USA relvade osas mahajäämus rohkem kui 19 miljardit dollarit.

CSIS-i uuring oli suunatud eelkõige USA valitsusele, kes ei ole suutnud kohaneda, jäädes tööstusbaasi osas „riskikartlikuks, ebatõhusaks ja loiuks”. Valitsuse määrused, mis reguleerivad relvastuse müüki välismaale on uuringu kohaselt aegunud, mistõttu võib praegune protsess kesta 18–24 kuud.

„Püüdes ära hoida sõjatehnoloogia sattumist vastaste kätte, on USA kehtestanud regulatiivse režiimi, mis on kriitiliste eesliiniriikidega töötamiseks liiga loid,” öeldakse raportis.

Uuringus viidati ühele näitele, kus otsus pakkuda Taiwanile nimetu relvasüsteem, kasutades USA välismaist sõjalist müügiprotsessi, venis kaks aastat, mis tähendas, et saarele jõudmiseks kulus neli aastat, arvestades kaheaastast tootmisaega. „Arvestades Taiwani väinas jätkuvaid pingeid on see märkimisväärne ja problemaatiline erinevus,” öeldakse uuringus.

Kuigi USA ametnike arvates on Taiwanil võitluseks vajaminev relvastus paljudel juhtudel erinev sellest, mis on saadetud Ukrainale, on konflikt Euroopas paljastanud siiski lõhed tööstusbaasi ja valitsuse võimes probleemiga tegeleda, ütles Jones.

Samal ajal peab valitsus veel kohanema Jonesi ja teiste arvates sõjaaegse mentaliteediga, mis nõuab valitsuse paindlikkust ja tõhusust, et võimaldada kaitsetööstusel toota rohkem relvi.

Hiina autokraatlik valitsus on seevastu viimastel aastatel palju investeerinud sõjaväe moderniseerimisse.

Viimastel kuudel läbi viidud CSIS sõjamängude seeria näitas, et USA-l võib Hiinaga konflikti korral osa relvastusest, sealhulgas kaugmaa täppisjuhitav laskemoon otsa saada vähem kui ühe nädalaga.

Jones soovitab USA-l kogu oma laskemoona vajadus ümber hinnata, kutsudes parlamenti üles korraldama sel teemal istungeid. Armee staabiülemate ühendrühma esimees kindral Mark Milley ütles novembris, et selline asi on juba käimas.

Uuring soovitab ka ümber hinnata Ameerika nõuded oma varude täiendamiseks, strateegilise laskemoonavaru loomiseks ja jätkusuutliku laskemoona hankimise kava kindlaksmääramiseks, et vastata praegustele ja tulevastele nõuetele.