Hiina riiklik väljaanne võtab teravalt sõna seoses NATO sekkumisega Ukraina konflikti ja hoiatab Kolmanda ilmasõja eest.
Hiina sõjalised asjatundjad ütlesid, et „järjekordse maailmasõja” oht Euroopas suureneb, kuna NATO kõrge sõjaväeametnik ütles, et USA juhitav sõjaline blokk on valmis otseseks vastasseisuks Venemaaga. Ukraina ja lääneriigid leppisid hiljuti kokku, et räägivad rohkemate relvatarnete, sealhulgas kaugmaarakettide ja sõjalennukite hankimisest. Eksperdid prognoosivad, et Venemaa alustab uut pealetungi enne, kui NATO abi muudetakse Ukraina lahinguvõimeks lahinguväljadel, vahendab Global Times.
NATO sõjalise komitee esimees Rob Bauer ütles pühapäeval Portugali telekanalile RTP antud intervjuus, et USA juhitav blokk on valmis otseseks vastasseisuks Venemaaga. Vastates selleteemalisele küsimusele, kinnitas ta: „Oleme valmis.” Kuid Bauer rõhutas ka sellise ohtliku stsenaariumi eest, öeldes, et „NATO reageerib ainult siis, kui Venemaa ületab punase joone, tungides mõnda NATO liikmesriiki.”
Samas on Venemaa viimasel ajal näidanud suuremat sõjalist edu lahinguväljadel. TASS-i andmetel on Ida-Ukrainas Soledari lähedal asuv Blagodatnoje asula läinud Vene vägede kontrolli alla, ütles sõjalise grupeeringu Wagner asutaja Jevgeni Prigožin pühapäeval.
Ida-Hiina ülikooli Venemaa uuringute keskuse assistent Cui Heng ütles selle kuu alguses väljaandele Global Times, et Venemaa vägede jõudlus Ukrainas on paranenud pärast seda, kui Moskva nimetas peastaabi ülema Valeri Gerassimovi Ukraina „sõjalise erioperatsiooni” ülema ametisse ning pärast lahingute seeriat on Ukraina kandnud suuri kaotusi nii isikkoosseisu kui sõjaväemasinate ja -varustuse osas.
Bauer tunnistas ka, et USA juhitav sõjaline blokk peaks olema paremini ette valmistatud, sest praegu on „Venemaa käes sõjaline initsiatiiv”. Selline mure Ukraina ja lääneriikide hulgas sundis nad just pärast seda, kui nad jõudsid kokkuleppele arenenumate pealahingtankide tarnimise küsimuses, nõusse rääkima ründavamatest relvadest, ütlesid analüütikud.
AP teatel peavad Ukraina ja tema lääneliitlased „kiirkõnelusi” võimaluse üle varustada Ukraina kaugmaarakettide ja sõjalennukitega, ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhailo Podoljak laupäeval.
Podoljak ütles, et Ukraina toetajad läänes „mõistvad, kuidas sõda areneb” ja vajadust anda lennukeid, mis suudaksid kaitsta soomustatud lahingumasinaid, mille USA ja Saksamaa kuu alguses andsid.
Siiski ütles Podoljak online-videokanalile Freedom tehtud märkustes, et mõned Ukraina läänepartnerid suhtuvad relvatarnetesse „konservatiivselt” „rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri muutuste kartuse tõttu”.
Hiina sõjaväeekspert ja telekommentaator Song Zhongping ütles pühapäeval ajalehele Global Times, et „Kiiev teeb pidevalt jõupingutusi, et tõmmata oma NATO liitlased Ukrainas Venemaa vägedega otse sõdima, sest see on Kiievi jaoks tõenäoliselt ainus viis sõja käiku muuta. Aga Washington ei ole rumal, et lasta end Kiievil ära kasutada, vaid kasutab jätkuvalt Kiievit Moskva õõnestamiseks.”
Pekingis asuv sõjaline ekspert Wei Dongxu ütles pühapäeval ajalehele Global Times, et „kui Ukraina saab lõpuks relvad nagu NATO liikmete hävitajad F-16, ja kaugmaaraketid, samuti peamised lahingutankid, siis Kiiev suudab alustada vasturünnakuid mõnes piirkonnas, mida praegu kontrollivad Vene väed”. See võib juhtuda enne selle talve lõppu või mõnda aega pärast talve, ütles Wei.
Song ütles, et „Venemaa ei jää ootama, et Ukraina väed saaksid nende NATO relvadega täielikult relvastatud,” seega alustavad Vene väed tõenäoliselt uut suurpealetungi, et maksimeerida oma eelist ja võitu, enne kui olukord tulevikus raskemaks muutub. .
NATO sõjalise komitee esimehe Baueri avaldus, et „NATO on valmis otseseks vastasseisuks Venemaaga”, on tegelikult selge sõnum läänest, et NATO ei sekku otseselt seni, kuni Venemaa jätkab oma „sõjalist operatsiooni” Ukrainas, ütlesid eksperdid. .
Kuid nüüd võtavad mõned NATO liikmesriigid, näiteks Poola tarvitusele oma meetmed Ukraina tugevdamiseks ja see suurendab ebakindlust, kui Venemaa võimalik suur sõjaline pealetung põhjustab suuri kaotusi ka NATO liikmesriikide sõjaväelastele Ukrainas, ütlesid analüütikud.
Teine probleem on see, et kui Venemaa ei suuda saavutada suurt sõjalist võitu enne NATO sõjalist abi Ukraina vägede relvastamiseks, võib Ukraina tuua Venemaa poolele suuri kaotusi Krimmis ja teistes Venemaa territooriumil asuvates piirkondades ning siis tuleb Moskval rängalt kätte maksta, mis põhjustaks kindlasti eskalatsiooni, märkis Song.
„Kui NATO sekkub otsesemalt, muutub olukord kohe NATO ja Venemaa vastasseisuks ning suure tõenäosusega puhkeb Euroopas Kolmas maailmasõda,” ütles Song.
Kuna Bauer on öelnud, et NATO on valmis otseseks vastasseisuks Venemaaga, on selge, et NATO valmistub halvimaks stsenaariumiks ja seda teeb ka Venemaa, märkisid eksperdid.
Hiina alaline esindaja ÜRO juures Zhang Jun kutsus 13. jaanuaril rahvusvahelist üldsust üles looma tingimused dialoogiks ja läbirääkimisteks Venemaa ja Ukraina vahel ning kahekordistama jõupingutusi uute rahuväljavaadete avamiseks 2023. aastal.
Praegune olukord Ukrainas on Euroopas tekkinud julgeoleku tasakaalustamatuse tagajärg, ütles Zhang ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina-teemalisel briifingul, märkides, et ainult siis, kui asjaosalised saavad üle erimeelsustest ja istuvad läbirääkimiste laua taha, on võimalik leida põhimõtteline lahendus, et lõpetada konflikt ja taastada Euroopa julgeoleku arhitektuur.
