Ukraina pole ametlikult võtnud vastutust Vene lennuväljadele korraldatud rünnakute eest, aga anonüümseks jääda soovinud Ukraina kõrge ametnik ütles eile teisipäeval, 6. detsembril ajalehele Washington Post, et kõigi kolme rünnaku taga on Ukraina droonid.

„Need olid Ukraina droonid – väga edukad, väga tõhusad,” ütles ametnik rünnakute kohta. Ametnik lisas, et venelased on „külvanud viha seemned ja nemad lõikavad tuulekeerist”.

Venemaa kaitseministeerium süüdistas esmaspäevastes rünnakutes Kiievit, kuid teatas, et tekitatud kahju on minimaalne.

Suurbritannia kaitseministeerium teatas teisipäeval, et „kui Venemaa hindab intsidente tahtlikeks rünnakuteks, peab ta neid tõenäoliselt üheks strateegiliselt olulisemaks tõrkeks kaitses pärast sissetungi Ukrainasse”.

Pole selge, kuidas Ukraina väed rünnaku läbi viisid, milliseid droone kasutati ja kas need lasti välja Ukraina territooriumilt või Venemaa seest sihtmärkidele lähemal asuvate erioperatsioonide meeskondade abiga. Venemaa tegevust tähelepanelikult jälginud sõjaeksperdid olid hämmingus ka droonide edust Venemaa õhutõrjest möödumusel.

„Venemaa on uhke selle üle, et on valmis NATO rünnakuks riigi vastu, kuna tal on palju õhuvahendeid ja täppisjuhitavat laskemoona. Kui see nii on, siis kuidas see juhtus?” küsis Virginias asuva uurimisgrupi CNA sõjaväeanalüütik Samuel Bendett ühes intervjuus.

„Võib-olla viitab see mõnele suuremale probleemile Venemaa õhutõrjes; võib-olla pole nad nii turvalised ja kaasaegsed, kui nad arvavad,” lisas Bendett. „Ükskõik, millised õhutõrjevahendid Venemaal tegelikult asuvad, ei osanud ilmselt ette näha, et selline rünnak on võimalik.”

Venemaa sõjaväe teatel on Ukraina kasutanud „nõukogude ajal valmistatud” mehitamata õhusõidukit. Kremli-sõbraliku ajalehe Komsomolskaja Pravda sõjaväekorrespondent Aleksandr Kots ütles, et Engelsi lennuväljale korraldas rünnaku Nõukogude droon Tu-141 Striž, mis kasutab 1970ndate aastate tehnoloogiat.

„Kui Venemaa radari- ja õhutõrje ei suutnud maha võtta Tu-141, mis lendas strateegiliste pommitajate peamisse lennubaasi sadade miilide kaugusele, ei tõota see head võime osas peatada tiibrakett,” märkis sotsiaalmeedias Venemaa sõjaline ekspert ja välispoliitika uurimisinstituudi vanemteadur Rob Lee.

Bendett ütles, et Ukrainal on veel mõned Tu-141 laos ja see tähendab võimet ühesuunaliste operatsioonide korraldamiseks.

Kuid rünnakud juhtisid tähelepanu ka Ukraina enda drooniprogrammile ja hiljutistele jõupingutustele arendada oma pikamaa lahingdroone.

Ukraina riiklik relvatootja Ukroboronprom avalikustas eelmisel kuul, et katsetab uut ründedrooni, mille lennuulatus on kuni 1000 km ja mis kaalub 75 kg. „Drooni testimise järgmine etapp – peastaabi ülema nimel valmistume lennukatseteks elektroonilise sõjategevuse raames,” teatas ettevõte 24. novembril sotsiaalmeedia postituses.

Puuduvad tõendid selle kohta, et rünnakutes kasutati uut drooni, kuid Bendett ütleb, et see võis olla midagi arenenumat kui nõukogude-aegne droon.

„Venelased tahavad Ukraina kaitse saavutusi minimeerida ja seepärast väidavad nad, et kasutasid lihtsalt vana tehnikat või tegid selle ümber. Kuid see võis olla midagi muud, midagi keerukamat,” sõnas ta.

Kui Ukraina on tõepoolest Venemaa sees nii kaugele löögivõimet arendanud, põhjustab see venelastele sügavat muret, ütlesid teisipäeval Lääne võimud. Rünnak Engelsi baasile on eriti oluline osaliselt seetõttu, et see võib sundida Venemaad sinna paigutatud kaugpommitajad mujale laiali saatma.

„See muudab venelased kindlasti vähem kindlamaks, et kõikjal on turvaline. Psühholoogiliselt annab see hoobi,” ütles üks Lääne ametnik, kes soovis jääda anonüümseks, et arutada tundlikke teemasid.

Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt vihjanud oma riigi tohutule tuumaarsenalile, ähvardades varjatult, et on valmis kasutama äärmuslikke meetmeid, et heidutada Lääne osalust sõjas või kättemaksuks, kui Ukraina võtab sihikule kriitilise tähtsusega taristu Venemaal. Strateegiliste objektide haavatavus suhteliselt lihtsa droonitehnoloogia suhtes võib muuta seda, kuidas Lääne juhid neid ohte tajuvad.

Lisaks Venemaa tuumaheidutusega seotud lennuväljade ründamise sümboolsele tähendusele võivad rünnakud avaldada otsest mõju Moskva strateegiale Ukraina lahinguväljal.

„Praktilises mõttes on see Venemaa kaitseministeeriumi jaoks tõsine ja otsene probleem,” ütles konfliktide luuregrupi analüütik Ruslan Leviev videobriifingul. „Ideaaljuhul peaksid nad kasutama rohkem õhutõrjesüsteeme, kuid nii Venemaa kui ka Ukraina probleem seisneb selles, et neil on neid piiratud arv.”

Leviev tuletas meelde teateid, et Moskva on ümber paigutanud mõned oma varem Süüriasse tarnitud kaitsesüsteemid, et aidata katta vägesid Venemaa ligi tuhande miili pikkusel rindejoonel.

„Isegi kaugematel lennuväljadel, milliseid Venemaal ei ole üks ega kaks, pole lihtsalt täiendavaid kaitsesüsteeme ja need jäetakse lihtsalt kaitseta,” ütles Leviev. „Nii et jätate oma baasid haavatavaks või teisaldate osa õhutõrjesüsteeme rindejoonelt ja mõlemad variandid on halvad.”

Mõni tund pärast esmaspäevaseid rünnakuid alustas Moskva Ukraina vastu kaheksandat massiivset raketirünnakut, mille eesmärk näib olevat krõbeda külma ajal riigi kütmisest ja elektrist ilmajätmine.

USA välisminister Antony Blinken märkis teisipäeval Washingtonis ajakirjanikega rääkides, et Ukraina tsiviilisikud satuvad regulaarselt Venemaa vägede rünnaku alla, nagu ka Ukraina energiavõrk. Küsimusele, kas ta arvab, et Ukraina rünnakud Venemaale on moraalselt õigustatud, vastas Blinken, et Ühendriigid ei ole „ei julgustanud ega võimaldanud” Kiievit korraldama rünnakuid Venemaa territooriumil.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ütles ajakirjanikele: „Me ei ole andnud Ukrainale Venemaal kasutamiseks relvi. Oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitserelvad.” Ta jätkas: „Me ei võimalda Ukrainal rünnata oma piiridest kaugemale. Me ei julgusta Ukrainat ründama väljaspool oma piire.”

Kaitseminister Lloyd Austin vastas samal pressikonverentsil küsimusele, kas USA töötab selle nimel, et Ukraina ei arendaks oma löögivõimet Venemaal: „Ei. Absoluutselt mitte.”