Soomes ei lastud naist sünnitushaiglasse, laps suri kõhus

Ema räägib, et ta tundis, et lapsega on midagi valesti, aga haiglast öeldi, et häda pole midagi ja haiglas pole ruumi.

Emal suri laps kõhtu Jorvi haiglas novembri lõpus. Sünnitus käivitati 22. novembri hommikul. Pärast seda saadeti naine haiglast tagasi ootama. Järgmisel hommikul avastati, et lapse süda enam ei löö. Vahepeal helistas naine mitmeid kordi haiglasse, vahendab Helsingin Sanomat.

Ema peab juhtunut raviveaks. Samuti tunneb ta, et tema abipalvetele ei vastatud õigel ajal, sest haigla oli üle koormatud.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS andis teada, et ei saa konkreetse inimese juhtumit otseselt kommenteerida.

„Lapse kaotus on alati kurb ja me tahame perele avaldada sügavat kaastunnet. Kõiki tõsiseid olukordi uuritakse põhjalikult,“ vastab valdkonnajuht Seppo Heinonen e-posti teel.

Novembris oodati Espoo perre kolmandat last. Rasedus kulges hästi ja laps oli hinnatud terveks.

Sünnitust alustati hommikul ballooniga ehk balloonkateetriga, mis viidi emakasse. Sel hetkel kuulati beebi südamehääli. Emale öeldi hiljem, et kõiki analüüse, mis selle operatsiooniga seoses rutiinselt tehakse, ei tehtud.

Samuti tunneb ema, et talle ei tutvustatud alternatiive ja nendega seotud ohtusid. Ta oleks eelistanud meditsiinilist meetodit ega oleks andnud luba ballooni sisestamiseks, kui talle oleks pakutud alternatiivi. Siiski arvas ta, et arstid teadsid, mida nad teevad.

„Olin segaduses, kui öeldi, et järgmisena saab Sellos sisseoste teha või kasvõi restorani sööma minna. Läksin koju ootama,” kirjeldab ema.

Koju saatmises pole midagi erakordset.

HUS-is saadetakse sünnitajaid polikliinikust koju emakakaela valmimist ootama alates 2010. aastast. Sama tehakse ka paljudes teistes haiglates ja meetodit peetakse ohutuks. Sünnituse esilekutsumise viis lubatakse valida individuaalselt ja meditsiinilistel kaalutlustel.

Espoo ema hakkas aga muretsema. Tal olid tugevad valud, kuid kõige rohkem häiris teda see, et ta ei tundnud enam lapse liigutusi.

Õhtul kuulati haiglas uuesti beebi südamelööke. Ema sõnul ei saanud seda päris nii kaua teha, kui sooviti, kuid leiti, et lapsel süda lööb ja ema saadeti uuesti koju tagasi. Muid uuringuid sellel teemal ei tehtud.

Keskööl tuli balloon ära. Ema võttis haiglaga ühendust, nagu talle soovitati. Sõnum oli endine, et muretsemiseks pole põhjust. Jääge lihtsalt hommikuni koju.

Kokku helistas paanikas ema haiglasse viis korda, kuid haiglas on teda puudutavas infos kirjas vaid osa kõnedest.

Isegi hommikul öeldi telefonis, et kiiret pole, sööge kodus hommikusööki. Ema kartis aga juba nii palju, et läks nii kiiresti kui võimalik Jorvisse ülevaatusele.

„Sel korral südamehääli ei leitud. Mu laps kuulutati surnuks.”

Surma põhjustas ilmselt see, et emakasse polnud enam lootevett jäänud. Millises staadiumis lootevesi oli läinud, ei osatud kindlalt öelda.

Emale anti hommikul ravimeid kontraktsioonide tekkeks ja ta sünnitas veel samal päeval oma lapse, kuid tema elu päästmiseks ei saanud midagi ette võtta.

„Ta oli täiesti täiuslik, kuid tal ei lastud kunagi selle maailma õhku hingata.”

Vastsündinute surmajuhtumid on Soomes endiselt väga haruldased ja nende arv on 21. sajandi jooksul järk-järgult vähenenud.

Espoos Jorvi haiglas ja Helsingi naistekliinikus on see arv 4,3 tuhande sünni kohta.

Ema häirib eriti see, et kui tema abipalvetele ei vastatud, öeldi talle korduvalt, et põhjuseks on sünnitusmaja ruumipuudus. Samuti pakkus ta välja, et võiks näiteks Espoo asemel Helsingisse minna, kuid seda ei peetud haiglas vajalikuks.

Heinonen ütleb, et sünnitusmajades napib personali. Sünnitustubadesse on aga veidi lihtsam saada piisavalt professionaale kui mujale.

HUS-is on sündide arv vähenenud 9,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga Helsingis ja Uusimaal. Talv on, nagu ikka, aasta kõige rahulikum aeg.

„Vahelduv ülekoormus on osa sünnituse olemusest, kuid üksiku haigla ülekoormuse korral suunatakse sünnitajad haiglasse, kus on ruumi,” kinnitab Heinonen.

Espoo peres on peetud matuseid. „Mul on kaks poega kodus ja kolmas poeg taevas. Mul on vaid pool südamest alles, teine ​​pool läks koos temaga.”

Sünnituse esilekutsumine

  • Sünnitus kutsutakse esile juhul, kui raseduse jätkumine on hinnanguliselt suurem risk emale või lootele kui sünnituse alustamise ja katkemisega seotud risk. Põhjuseks võib olla näiteks üle kantud rasedus või lootevee kadumine nii, et kokkutõmbed ei alga.
  • 20–30 protsenti sünnitustest kutsutakse Soomes esile. Osakaal on sel aastatuhandel kasvanud. Seda mõjutab näiteks see, et sünnitajad on keskmiselt vanemad kui varem.
  • Sünnitus kutsutakse esile emakakaela küpsemise ja kokkutõmmete stimuleerimisega. Valitud meetod sõltub näiteks emakakaela küpsusest.
  • Mehaanilisel meetodil asetatakse emakasse vedelikuga täidetud balloonkateeter, mis põhjustab emakakaela kanali järkjärgulist lühenemist ja avanemist.
  • HUS-i andmetel saab pärast ballooni paigaldamist tavaliselt haiglast koju minna ja oodata, kui just ei esine spetsiaalset jälgimist nõudvaid tüsistusi.
Kommentaarid
(Külastatud 1,864 korda, 1 külastust täna)