Soome mehelt nõutakse alusetute arvete alusel raha – nüüd on asi jõudnud kohtuni välja

Soomes Lahtis elav Jouni on üle kahe aasta maadlenud täiesti absurdsena tunduva olukorraga. Võlgu, mida pole, püütakse temalt sisse nõuda võlakirjadega, kohtu kaudu ja isegi ähvarduskõnedega. Jouni tunneb, et võimud on olukorras abitud ning politsei pole nõus ettevõtte tegevust uurima.

Novembris oli juttu „maskikaupmehena” tuntud Onni Sarmastega seotud firmast, mis on kaevanud kohtusse sadu soomlasi, et saada kätte vanu võlgu, mille ehtsus on võimudelegi selgusetu, vahendab MTV.

Võlgu sisse nõudva firma nimeks on Justitus International Oy (endine Kasbono Oy), mis on ilmselt ostnud kuni kümne aasta vanuseid nõudeid kunagistelt pankrotti läinud kiirlaenufirmadelt.

Iltalehti info kohaselt kuulus Onni Sarmastele kuni 22. aprillini 2020 pool Kasbono Oy-st. Sellest ajast peale pole Sarmaste nõustunud Iltalehtile oma seotusest ettevõtte tegevusega rääkima ning ta eitas MTV uudistele, et on ettevõtte omanik.

Sarmaste kommenteeris asja novembri lõpus järgmiselt:

Ma soovitaksin inimestel kindlasti oma võlad tasuda, kui nad on saanud kirjad, ütles Sarmaste ja pani toru ära.

Jouni võttis MTV uudistega ühendust pärast seda, kui oli pikka aega maadlenud ettevõtte saadetud arvete ja maksemeeldetuletustega. Nüüd üritab ettevõte kohtusse esitatud kohtukutsega Jounilt raha kätte saada. Kohus on küsinud ettevõttelt täiendavaid tõendeid võla olemasolu kohta.

Minu arvates jätkub sama asi seni, kuni kohus teeb ühes või teises suunas otsuse. Klient tunneb end täiesti jõuetuna seni, kuni ettevõte otsustab selliseid asju saata, ütles Jouni. Ta on artiklis varjunimega, et kaitsta oma privaatsust.

Jouni sai esmakordselt 2020. aastal Kasbono Oy-lt kaks arvet, mille põhjendatuse ta vaidlustas. Ta ütles, et varem polnud firmaga kontakti olnud.

Jouni otsis teavet ettevõtte kohta ja leidis Internetist mitmeid vestlusi, kus inimesed rääkisid sarnastest kogemustest ettevõttega.

Ilmselt olid nad kombineerinud mingid vanad registrid erinevatest firmadest ja saatnud massiliselt kõigile samu teateid, samade kuupäevadega. Internetis oli lõputult sõnumeid, kus inimesed kirjutasid, et nüüd saavad ka nemad selliseid kirju, rääkis Jouni netist loetu kohta.

Pärast seda, kui Jouni võttis ühendust ettevõtte klienditeenindusega, märgiti üks arve aegunuks ja alusetuks. MTV uudised on näinud sõnumivahetust ning ettevõtte poolt Jounile saadetud arveid ja maksemeeldetuletusi.

Olukord võttis erilise pöörde, kui käesoleva aasta kevadel nõudis ettevõte Jounilt uuesti tasu täpselt sama numbriga arve eest, mis oli ettevõtte väitel juba 2020. aastal alusetu.

Jouni arvab, et firma toodab Exceli baasil arveid korraga suurtes kogustes.

Olen nendega vaidlustanud kolme erinevat asja, mis kõik näivad olevat tehtud sama Exceli malli alusel ja ainult väikeste andmemuudatustega, ütles Jouni.

Jouni ütles, et tal on varem võlgnevusi olnud ja ta on võtnud ka kiirlaene. 2019. aastaks oli ta aga kõik ära tasunud. Nendel Kasbono saadetud arvetel pole tema varasemate võlgadega mingit pistmist.

Jouni sõnul ei ole ettevõte vaatamata nõudmistele kunagi suutnud näidata ainsatki originaalarvet, lepingut ega muud konkreetset tõendit „algse võla” kohta.

MTV käsutuses on info ettevõtte poolt erinevatele kohtutele saadetud kokku 742 teate kohta, milles klientidelt nõutakse „võlasuhtel põhinevaid nõudeid”.

Need nõuded on aastast 2022, kuid sama tegevusega on ettevõte tegelenud juba varasematel aastatel. Enamik asju on lahendatud ühepoolse kohtuotsusega.

Ühepoolne kohtuotsus tehakse näiteks siis, kui väljakutsutav ei vasta tähtaja jooksul kirjalikult kohtu kutsele. Vastamise tähtaeg on neliteist päeva.

Jouni ütles, et sai kohtust teate oma postkasti üheksa päeva pärast kohtukutse registreerimist, mil tal jäi vastamiseks ja ühepoolse kohtuotsuse vältimiseks aega vaid viis päeva.

Kui ma poleks juhtunud sel ajal kodus olema, poleks mul olnud aega reageerida. Paratamatult on seda paljudega juhtunud, ütles ta. See ei ole ettevõtte süü, vaid õigussüsteemi ja ühiskonna loodud reeglid, mida see ettevõte nüüd selgelt ära kasutab.

Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet (KKV) teatas varem MTV-le, et tõenäoliselt on ettevõte kohtukutse ja juriidiliste ähvarduste abil pannud paljusid inimesi maksma.

Firmal Justitus International Oy-l ei ole võlgade sissenõudmise õigust ja seetõttu ei ole tal lubatud tegeleda võlgade sissenõudmisega. Seaduse järgi võib aga sissenõudmisõiguseta ettevõte püüda oma nõudeid sisse nõuda seaduslikul teel, so kohtule teate esitamisega.

Kohtud aga töötlevad neid teateid elektrooniliselt nii, et tavaliselt asja edasi ei uurita, välja arvatud juhul, kui kutse saanud klient asja vaidlustab.

KKV spetsialisti Jari Suurla sõnul saab ettevõte nõudeid seaduslikul teel sisse nõuda ka siis, kui ta ise oma võlgu ei tasu. Ettevõte, kes esitab ebaselgeid võlanõudeid, võib ise olla maksejõuetu ega maksa temalt välja mõistetud kohtukulusid. Seda on juhtunud ka Kasbono Oy-ga (praegu Justitus International Oy), rääkis Suurla varem MTV uudistele antud intervjuus.

Jouni on juhtumiga seoses suhelnud nii piirkondliku valitsusasutusega (AVI) kui ka Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseametiga. Ta mõtleb, kas võimudel ei ole kuidagi võimalik lõpetada „väidetavalt tuhandete inimeste ahistamine ja petmine”.

„AVI pool tundub selle pärast pisut stressis olevat. Seda on selgelt näha iga kord, kui mainida Kasbono nime. Nad ütlevad, et „neid tuleb praegu kogu aeg ja need on kõik salvestatud, kuid seni ei saa midagi teha, kuni kohtuasi kestab”,” rääkis Jouni AVI-ga peetud vestlustest.

Hetkel menetleb Hämeenlinna halduskohus Justitus International Oy kaebust piirkonna ametiasutuse poolt ettevõttele määratud 10 000 euro suuruse rahatrahvi peale. AVI-l pole aga võimalust tegutseda enne, kui kaebused on lõpuni menetletud.

Lisaks AVI-le on Jouni asjaga seoses suhelnud ka politseiga, sest tunneb, et firma tegevus on häiriv. Kuriteoteadet ta siiski ei esitanud, sest arvas, et see ei vii kuhugi.

Politseist öeldi mulle, et isegi kui ma teate teen, ei võta nad selliseid juhtumeid arvesse, kuna rahaline väärtus on „liiga väike”, ütles Jouni.

KKV ütles varem ka MTV-le, et politseil ei paista olevat huvi ega ressurssi sarnastesse tegevustesse sekkuda.

MTV uudised üritas sel teemal intervjuud saada nii Helsingi politseijaoskonnast, politseiametist kui lõpuks ka keskkriminaalpolitseist, kuid ükski kolmest politseiasutusest ei soovinud asja kommenteerida.

Seoses intervjuusooviga uuriti muu hulgas, kas tarbijad on ettevõtte vastu kuriteoteateid esitanud ning millistel alustel politsei sarnaste tegevuste kohta uurimist alustab või ei alusta. Keskkriminaalpolitseist vastati, et asutuses kõnealuse ettevõtte suhtes eeluurimist ei ole, mistõttu asja ei kommenteerita.

Jouni ütles, et sai mullu oktoobris Justitus International Oy esindajalt ebamäärase kõne, milles helistaja ei tutvustanud ennast ega oma juhtumit.

Arvasin, et see on tööasi, kui ta hakkas makseasjade kohta küsima. Olin segaduses, kui ta hakkas kohtuga ähvardama, rääkis Jouni. Lõpuks selgus, et helistaja oli firmast, mille nimi oli Kasbonost muudetud Justituseks. Ta ütles, et kohus on andnud neile korralduse paluda kliendil võlad tasuda.

Jouni helistas ise kohtusse, et asja kontrollida. Selgus, et kohus ei olnud palunud sissenõudmist jätkata.

Vastupidi, kohtus oli asja menetlemine peatatud, kuna ettevõte ei olnud endiselt esitanud täiendavaid tõendeid võlanõude õigsuse kohta, mis on menetluse jätkamiseks vajalikud.

Tundus, et Justitus üritas inimesi hirmutamisvõtetega ära kasutada. Paljud on kindlasti väga stressis ja hirmul ning inimesed maksavad meeleheitel, kui sellised kõned tulevad, rääkis Jouni.

Jouni ütles, et kogu see asi on tema elu oluliselt mõjutanud juba kaks aastat. Iga kord, kui firma temalt maksmist nõuab, helistab ta ametivõimudele. Töö ajal telefonis järjekorras ootamine võtab mõnikord tunde tema enda tööajast.

Iga kord, kui ettevõte saadab uue kirja või helistab, satun tohutult stressi. See tekitab viha ja võtab mõneks ööks une, mis muidugi juba mõjutab töö tegemist, ütles Jouni.  See on niivõrd võimatu olukord, et kui nad vabatahtlikult nõuetest ei loobu või kohus otsust ei tee, ei lõpe see kunagi.

Vastavalt EL-i andmekaitsemäärusele (GDPR) on ettevõte kohustatud andma üksikisikule nõudmisel kogu ettevõtte käsutuses oleva teabe üksikisiku kohta. Määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest võib ettevõte saada kuni 20 miljoni euro suuruse trahvi.

Hea teada:

Muu hulgas on võlgnikul õigus saada võlausaldajalt või inkassofirmalt järgmist teavet:

1.Võlakiri, korraldusleping või muu võla aluseks olev dokument.
2.Teave võlgnevuse aegumise ületamise kohta, näiteks millal ja millisele aadressile on inkassokirjad saadetud.
3.Nõuete jaotus.
4.Väljavõte võlgade tagasimaksmise kohta.

Teave tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

Allikas: avi.fi

Kommentaarid
(Külastatud 5,824 korda, 1 külastust täna)