Paljud soomlased on hädas nn pika koroonaga, mille eest hüvitist ei maksta – miks see nii on?

39-aastane hooldajana töötanud Jaana sai koroona 2021. aasta algul seoses tööga ja ta on jätkuvalt haige. Arst on tal diagnoosinud nn pika koroona.

Jaana tööelu on jäänud soiku, sest haiguslehte on muudkui pikendatud ja pikendatud. Kindlustusfirma on aga lõpetanud talle hüvitise maksmise, vahendab Yle.

Jaana-suguseid töö juures haigestunud ja pika koroonaga hädas olevaid inimesi on Soomes kümneid.

Jaana sai koroona eelmisel aastal oma kolleegilt. Nakkus tuvastati kutsehaigusena, st haigus loeti töölt saaduks.

Värskeima õnnetusjuhtumite kindlustuskeskuse peetava registri järgi on koroona kui hüvitatav kutsehaigus tuvastatud ligikaudu 1700 inimesel. Arvud on ajavahemikust jaanuar 2020 kuni juuni 2022. Mitusada neist on nagu Jaanagi olnud sotsiaaltöötajad.

Tööandjad on kohustatud sõlmima oma töötajatele kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. Kindlustus maksis Jaanale tööandja sõlmitud kindlustuse eest muu hulgas töövõimetushüvitist.

Pärast ägedat põdemist kestsid sümptomid edasi ja Jaana sai ametliku pika koroona diagnoosi 2021. aasta mais. Ta üritas tööle naasta, kuid sellest ei tulnud midagi välja.

Tal olid mälu- ja suhtlemisprobleemid. Ajas tööl kõik sassi ja töökaaslased hakkasid tema tööd kommenteerima. Haiguslehte muudkui pikendati.

Järsku aga teatas kindlustus, et pärast augusti lõppu hüvitist enam ei maksta. Alates 1. septembrist 2021 otsustas kindlustusselts, et nüüd on hüvitatud piisavalt ja sümptomid ei ole enam seotud koroona nakkusega, mille ta sai.

Kindlustusselts ei ole põhjendanud hüvitamisotsuses täpselt, kuidas ühel päeval on tegemist hüvitatava kutsehaigusega, teisel aga mitte. Jaana on endiselt arsti määratud haiguslehel, kuni 2022. aasta lõpuni.

Lisaks Jaana juhtumile uuris Yle lähemalt veel kahe inimese sarnast olukorda. Koroona on neil mõlemal tuvastatud kutsehaigusena.

32-aastane haiglaõde Annamari sai koroona pandeemia alguses, 2020. aasta aprillis. Ta tegeles koroonapatsientidega ja kaitsevahenditest oli tol ajal puudus.

Arsti hinnangu kohaselt kestsid Annamari sümptomid pikalt ning ta kannatas muu hulgas rütmihäirete, halva koormustaluvuse, tugevate peavalude, kuumatunde ja õhupuuduse all.

Pärast aastast põdemist diagnoositi tal pikk koroona.

Kindlustus kompenseeris Annamari töövõimetuse nii päevaraha kui ka uuringute ja muude kulude hüvitamisega. Hüvitised aga katkesid 2021. aasta aprilli lõpust, kuna kutsehaigusest tingitud töövõimetus loeti hüvitatuks.

Kindlustusdokumentidest nähtub, et Annamari sümptomid jätkusid ka hüvitiste katkemise ajal, kuid „haige COVID-19 viirusnakkuse tõenäolist põhjust ei ole näidatud” ja „sümptomite puhul pole objektiivseid leide olnud”.

Kindlustusfirma hinnangul on töövõimega seotud probleemidele kaasa aidanud ka pikad töölt puudumised ja astma. Arsti aruande kohaselt tekkis Annamaril pärast koroonat astma, kuid uuringud ei kinnita, et koroona oli selle põhjuseks.

Annamari naasis pärast pikka haiguslehte tööle tänu prooviperioodile. Nüüd, tubli 2,5 aastat pärast koroonaviirusesse nakatumist, suudab ta neli päeva nädalas töötada 5-tunniste tööpäevadega.

Annamaril on endiselt haiguse sümptomid, sealhulgas krooniline migreen, rütmihäired, halb koormustaluvus ja pidevalt kõrgenenud põletikutase.

Töötervishoiuarst on tänavu kevadises avalduses hinnanud, et koroona järelmõjud on tema tegevusvõimet selgelt vähendanud.

Samuti on 2021. aasta algusest koroonahaige olnud õpetaja pidanud oma tööaega lühendama, sest sümptomid on muudkui kestnud. Õpetaja ei soovinud oma nime avaldada, tema isik on Yle-le teada.

Yle nähtud dokumentide järgi tekkisid õpetajal ägeda haigestumise järgselt neuropsühholoogilised probleemid nagu mälu- ja keskendumisraskused ning sügav väsimus, mida töötervishoiu hinnangul võib seletada koroonaga. Muid haigusi ei leitud ja tal diagnoositi pikaajaline koroona.

Sellest kindlustusseltsile ei piisanud. Õpetajale ei makstud hüvitist rohkem kui 2,5 kuud. Õpetaja ütleb, et tundis otsuse peale nördimust ja meeleheidet.

Kindlustusselts pole mind ega mu sümptomeid isegi näinud, räägib õpetaja. Siiski olid nad arvamusel, et põhjuslikku seost koroonaga enam ei ole.

Jaana ja õpetaja kindlustusfirma on Fennia, Annamari tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on võetud firmast Protector Insurance. Kindlustusfirmad Ylele intervjuud ei andnud, viidates sellele, et üksikjuhtumeid kommenteerida ei saa.

Vastutuse nihutasid nad hoopis õnnetusjuhtumite hüvitamise nõukogule ehk Takole. Jutt on sotsiaal- ja terviseministeeriumi poolt määratud juhatusest, mille ülesanne on ühtlustada tööõnnetuste ja kutsehaiguste seaduse hüvitamispraktikaid.

Pandeemia algusest 2022. aasta septembri lõpuni on õnnetusjuhtumite hüvitamise nõukogu käsitlenud selliseid juhtumeid 62 erineva inimesega. Neist 55 juhul soovitas Tako hüvitise maksmine lõpetada. Miks need numbrid on sellised?

Kui avastatakse, et koroona on kutsehaigus, on selle taga selge leid: positiivne testitulemus ja nakatumise tugev seos töökohaga.

Miks on aga ametlikult diagnoositud kutsehaiguse puhul kümnetel juhtudel kaotatud hüvitamine?

Paljudel juhtudel on tegelikult jõutud järeldusele, et algsest kutsehaigusest tingitud töövõimetuse pikenemine on võimalik, kuid tõenäoliseks seda pidada ei saa, sõnab nõukogu raviekspertide esimees, kindlustusarst Ari Kaukiainen.

Kaukiaineni sõnul oleks hüvitamise jätkamine erinevatel juhtudel eeldanud, et amet oleks saanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste seaduses määratletud põhjusliku seose tõenäoliseks hinnata. See eeldaks tema sõnul testide, uurimismeetodite ja tulemuste olemasolu, mille põhjal oleks võimalik veenduda, et pikaleveninud sümptomid ja jätkuv töövõimetus on põhjustatud koroonaviirusest.

See tähendab, et pelgalt sümptomitest ei piisa, vaja on leide. Koroona probleem seisneb selles, et see põhjustab sama tüüpi sümptomeid nagu paljud teised asjad.

Ari Kaukiainen ei kommenteerinud selles loos toodud juhtumeid eraldi, vaid rääkis üldisel tasandil. Tema sõnul on üheks peamiseks probleemiks olnud piisavaks hinnatud leidude puudumine, kuigi murranguliste otsuste taga võisid olla ka muud põhjused, näiteks hüvitise taotlejatel leitud muud haigused.

Meil ​​on oluliselt puudu uurimismeetoditest, mis suudaksid iga indiviidi puhul näidata, et sümptomid on seotud koroonaga. Kaukiaineni hinnangul on näiteks neuropsühholoogilistes testides ilmnevaid sümptomeid raske piisavaks leiuks pidada, sest pole teada, kuidas oleks kaebuse esitajal enne koroonat tehtud testides läinud.

Kaukiaineni sõnul teab hüvitiste nõukogu, et pikaajaliste koroonanähtude kohta on rahvastiku tasandil juba palju uuringuandmeid. Üksikisikute hüvitamise otsuste tegemisel ei piisa tema sõnul aga rahvastikutaseme infost.

Teatud tüüpi uuringute või leidude nõudmine teeb patsientidele asja keeruliseks, sest pikaajaliste koroona sümptomite taga olevad mehhanismid pole veel igati teada, kuid asja alles uuritakse.

Kõigil jätkuva töövõimetuse tõttu hüvitist taotlenutel on olnud oma arsti töövõimetuse väljavõte ning mõnel on olnud ka pikaaegse koroona diagnoos. Kaukiaineni sõnul on neid teemasid arvesse võetud, kuid need ei ole ilmtingimata üldist olukorda muutnud.

Kaukiainen nendib, et päris ilma sotsiaalkindlustuseta inimesed ei jää, isegi kui kindlustus hüvitise ära võtab. Kindlustusseltsi poolt makstav kutsehaigushüvitis on aga selgelt suurem kui näiteks amertiühingu või Kela toetus.

Meditsiiniõde Annamari sõnul on tema igakuine sissetulek langenud mitusada eurot alates ajast, mil ta sai täiskohaga töötada. Praegu elab ta ametiühingu toetustest. Ta on arvestanud, et saab umbes kolmandiku sellest, kui oleks saanud, kui kindlustus oleks jätkanud kutsehaiguse hüvitist. See on tema väitel väga ebaõiglane.

Kindlustus- ja hüvitamisõiguse professori Olli Norros ütles, et ilma meditsiinilise ekspertiisita on raske usaldusväärselt hinnata, kas juhtumid on õigesti lahendatud. Kui aga inimene oli varem terve ja siis midagi sellist juhtub, toetab see kindlasti põhjuslikku seost, leiab Helsingi ülikoolis töötav Norros.

Hüvitisest loobumise otsustes mainiti enne koroonat vaid Annamaril peavalu ja rütmihäireid. Annemari sõnul tekkis valdav osa praegustest sümptomitest pärast koroonaviirusesse nakatumist.

Jaana ja küsitletud õpetaja ütlevad, et enne koroonaviirust olid nad terved ja elasid aktiivset elu. Norros näeb, et ka hüvitiste nõukogul oleks olnud võimalus pikaajaliste koroonanähtude hüvitamist teisiti välja tuua.

Pika koroonaga kursis olev tervishoiuspetsialist Markus Perola ei võta selles loos toodud isikute juhtumite osas otsest seisukohta, kuid nendib, et ei saa aru, mille põhjal järeldatakse, et pikaleveninud sümptomid pole enam tõenäoliselt seotud koroonaviirusega.

Teadusringkonnad ei tea praegu, kui pikk on koroona. Kes suudab siis väita, et kui sümptomid kestavad kasvõi aasta, pole need enam koroonaviiruse põhjustatud? Vähemalt Perola ei leia teaduskirjandusest selleks alust.

Perola sõnul põhjustab pikaajaline koroona praeguste teadmiste valguses püsiva puude vaid väga harvadel juhtudel. Siiski on ka neid.

Kindlustusseltside otsustes on eraldi põhjendusena välja toodud ka asjaolu, et kaebaja ei ole olnud koroona tõttu intensiivravis või haiglaravil. Markus Perola juhib tähelepanu, et pikaajaline koroona võib haigel tekkida ka kergelt või isegi täiesti asümptomaatiliselt põdedes.

Jaanaga oli kohtumine taas oktoobri lõpus, tubli kuu pärast esimest intervjuud. Ta ütles, et müüs vahepeal oma korteri maha, sest rahast enam ei jätkunud. Ees ootab kolimine poiss-sõbra juurde.

Jaana ütleb, et on kurb ja pettunud, kui usaldas, et kui tööl midagi peaks juhtuma, on tal kindlustunne ja tugi läbi kindlustuse. Ta peab ebaõiglaseks, et pandeemia ajal töötas ta õenduse eesliinil ja hoolitses nõrgemate inimeste eest õena, kuid nüüd on ta ise sattunud väga raskesse olukorda.

Jaana on kindlustusseltsi otsuse edasi kaevanud õnnetuste vaidlustuskomisjoni, kuid sai sealt hiljuti negatiivse otsuse. Nii juhtus ka Annamariga, kes esitas kindlustusõiguse hindamiseks oma juhtumi.

Õpetaja ütleb, et tal pole olnud jõudu kindlustusseltsi otsust edasi kaevata. Ta räägib, et energiavarud on nii vähesed, et ta ei suuda enam võidelda. On leppinud sellega, et praegu on nii.

Kõigele vaatamata ütleb Jaana, et on tuleviku suhtes optimistlik. Ta loodab, et võib kunagi naasta tööellu ja elada oma senist aktiivset elu.

Aeg näitab, kas tema sümptomid taanduvad ja kui jah, siis millal. Ta ei luba endale mõtet, et see pole võimalik.

Kommentaarid
(Külastatud 1,094 korda, 1 külastust täna)