NATO juht hoiatab suure sõja eest Venemaa ja NATO vahel

NATO juht väljendas muret, et lahingud Ukrainas võivad kontrolli alt väljuda ning muutuda sõjaks Venemaa ja NATO vahel, selgub reedel avaldatud intervjuust.

„Kui asjad lähevad valesti, võivad need minna kohutavalt valesti,” ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg Norra ringhäälingule NRK.

„See on kohutav sõda Ukrainas. See on ka sõda, millest võib saada ulatuslik sõda, mis levib suureks sõjaks NATO ja Venemaa vahel,” ütles ta. „Me töötame iga päev selle nimel, et seda vältida.”

Norra endine peaminister Stoltenberg ütles intervjuus, et „pole kahtlust, et ulatuslik sõda on võimalik,” lisades, et on oluline vältida konflikti, „mis hõlmab rohkem riike Euroopas ja muutub suureks sõjaks Euroopas.”

Kreml on korduvalt süüdistanud NATO liikmeid selles, et nad on muutunud konflikti osapooleks, varustades Ukrainat relvadega, koolitades Ukraina vägesid ja andes Ukraina sõjaväeluurele infot Vene vägede ründamiseks, vahendab AP.

Kommentaarides, mis puudutasid pingeid Venemaa ja Lääne vahel, märkis Venemaa president Vladimir Putin, et Moskva võib kaaluda „USA ennetava löögi kontseptsiooni kasutamist”.

„Rääkides ennetavast löögist, võib-olla tasub mõelda meie USA kolleegide väljatöötatud ideede omaksvõtmisele, nende ideedele oma julgeoleku tagamise kohta,” ütles ta.

Kreml väljendas ammu enne Ukraina sõda muret USA jõupingutuste pärast arendada välja niinimetatud kiire globaalse löögi võime, mis näeb ette vastase strateegiliste sihtmärkide tabamist täppisjuhitavate tavarelvadega kõikjal maailmas ühe tunni jooksul.

Putin märkis, et selline löök võib juhtimisrajatised rivist välja lüüa.

„Me lihtsalt mõtleme sellele, nad ei kartnud sellest viimastel aastatel avalikult rääkida,” ütles ta, väites, et Moskva täppisjuhitavad tiibraketid ületavad võimekuselt USA samalaadseid relvi ja Venemaal on kasutusel hüperhelirelvad, mida USA-l pole.

Putin ütles ka, et on pettunud endise Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli hiljutistes kommentaarides, mille kohaselt Prantsusmaa ja Saksamaa osalusel 2015. aastal sõlmitud Ida-Ukraina rahukokkulepe oli mõeldud selleks, et anda Ukrainale aega 2022. aasta sõjaks valmistumiseks.

„Eeldasin, et teised protsessis osalejad olid meiega siirad, kuid selgus, et nad petavad meid,” sõnas ta. „Selgus, et nad tahtsid Ukrainale relvi anda ja valmistuda sõjategevuseks.”

Putin väitis, et Merkeli avaldus näitas, et Venemaal oli õigus käivitada Ukrainas sõjaline erioperatsioon, nagu ta seda nimetab. „Võib-olla oleksime pidanud seda varem alustama,” ütles ta.

Putin ütles ka, et Merkeli kommentaarid vähendasid veelgi Venemaa usaldust Lääne vastu, muutes võimalikud rahukõnelused keeruliseks.

„Lõpuks peame kokkuleppe üle läbi rääkima,” ütles ta. „Kuid pärast selliseid avaldusi tekib usalduse küsimus. Usaldus on nullilähedane. Olen korduvalt öelnud, et oleme kokkuleppeks valmis, aga see paneb mõtlema, mõtlema, kellega tegu.”

Eraldi kommentaarides videolingi kaudu mitme endise Nõukogude riigi kaitse- ja julgeolekuülematele süüdistas Putin taas läänt Ukraina kasutamises vahendina oma riigi vastu.

„Lääs kasutas aastaid Ukrainat häbematult ära ja pumpas välja ressursse, soodustas genotsiidi ja terrorit Donbassis ning muutis terve riigi kolooniaks,” ütles ta. „Nüüd kasutatakse küüniliselt Ukraina rahvast kahurilihana, rammina Venemaa vastu, jätkates Ukraina relvade ja laskemoonaga varustamist, palgasõdurite saatmist ja enesetapu teele surumist.”

Ukrainlased ütlevad, et nad võitlevad vabaduse eest sissetungija ja agressori vastu.

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak vestles reedel telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja „mõlemad nõustusid, kui oluline on ennetada Venemaa ebasiiraid üleskutseid relvarahu sõlmimiseks”, teatas Sunaki kantselei. „Peaminister lisas, et Kreml peab oma väed välja viima, enne kui mingit kokkulepet kaaluda.”

Rasked lahingud jätkusid reedel Ida- ja Lõuna-Ukrainas, peamiselt piirkondades, mille Venemaa septembris ebaseaduslikult annekteeris.

Ukraina presidendi kantselei teatel on viimase 24 tunni jooksul Venemaa mürskude tõttu hukkunud viis tsiviilisikut ja veel 13 saanud haavata.

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et venelased ründavad Bahmuti igapäevaste rünnakutega, hoolimata suurtest kaotustest.

„Neid rünnakuid saab kõige paremini kirjeldada kui kahuriliha,” ütles Kõrõlenko televisioonis. „Nad toetuvad enamasti jalaväele ja vähem soomukteile ning nad ei saa edasi liikuda.”

Naaberoblastis Ida-Ukrainas Luhanskis ütles piirkonna kuberner Serhi Haidai, et Ukraina sõjavägi surub oma vastupealetungi Kreminna ja Svatove suunal. Ta avaldas lootust, et Ukraina suudab aasta lõpuks tagasi võtta kontrolli Kreminna üle ja seejärel talve lõpuks selles piirkonnas tagasi võtta alad, mille Venemaa vallutas sõja algusest peale.

Hersoni oblasti kuberner Jaroslav Janõševitš ütles lõunaosa kohta, et viimase 24 tunni jooksul sai Venemaa mürskudes haavata kaheksa tsiviilisikut ning Ukraina eelmisel kuul tagasi vallutatud Hersoni linnas said kannatada lastehaigla ja surnukuur.

Hersoni kõrval asuvas Zaporižja oblastis tulistasid Vene väed Nikopoli ja Tšervonohrihorivkat, mis asuvad üle Dnepri jõe Venemaa poolt okupeeritud Zaporižja tuumajaamast.

Zaporižja kuberner Valentõn Reznitšenko ütles, et Vene mürsud kahjustasid elumaju ja elektriliine.

Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis sai kuberner Oleh Sõnehubov sõnul Vene mürskudes haavata kolm tsiviilisikut, kellest üks suri hiljem.

Kommentaarid
(Külastatud 1,311 korda, 1 külastust täna)