Haigused rikkusid paljude soomlaste jõulud – millest see tuli?

Paljud soome pered olid jõulude ajal haiged ja pidid seetõttu jõulupidustused ära jätma või edasi lükkama, näiteks teisele jõulupühale. Hetkel põhjustavad haigust lisaks külmetushaigustele veel koroona, gripp ja RS-viirus.

Mitmesugused hingamisteede nakkushaigused kimbutasid paljude perede jõulupidustusi. Paljud inimesed pidid pärast pere haigestumist viimasel hetkel oma jõuluplaanid tühistama. Vähemalt koroonaviirus, gripiviirus ja RS-viirus on põhjustanud jõuluplaanide tühistamist, vahendab MTV.

Soome terviseameti andmetel on praegu käimas gripiepideemia. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ei taha aga otse öelda, kas tänavuste jõulude puhul oli haigestumise osas midagi erakordset.

Praegu elame üldiselt hingamisteede nakkushaiguste ajastul. Rahvastikus ringleb palju viiruseid, märgib Järvinen.

Seda, milliseks kujuneb haigusolukord Soomes pärast jõulupühi, Järvinen veel täpselt hinnata ei osanud. Haiguste osas ei pea ta möödunud jõulunädalavahetust millekski erakordseks.

Inimesed kipuvad unustama, et nüüd haigestuvad nad jälle normaalselt. Siin on olnud aastaid, mil oleme vähem kokku puutunud ja vähem haigestunud, nendib Järvinen.

Veelgi kaalukamaks teguriks peab Järvinen inimeste lühikest mälu. Eelmiste aastate haigusi ei pruugita enam mäletada. See on natuke nagu ilmaga, alati üllatab natuke. Keegi ei mäleta õieti, milline ilm oli kuu aega tagasi, rääkimata aastast, kirjeldab Järvinen.

Järvinen ütleb, et gripiepideemia võib sageli alata jõulude ajal, mil inimesed reisivad ja näevad oma lähedasi tavapärasest rohkem. Jah, gripiepideemia võib alata või ägeneda just jõulude ajal, nendib ta.

Näiteks võivad lapsed olla olulised haiguste levitajad. Pärast perede ühinemist ja muid jõulukülastusi, kui lapsed naasevad kooli ja kogunevad taas kokku, intensiivistuvad sageli haiguspuhangud.

Järvinen tõstab esile ka inimeste kalduvust haigusi senisest paremini märgata. Paljude kohvilaudade ja jututeemade keskmes on lähedaste ja tuttavate haigused.

Jah, jõulupühade ajal pannakse haigusi tähele ja koroona tõttu kardetakse tavapärasest rohkem hingamisteede põletikke, nendib Järvinen. Tema sõnul tekitavad hingamisteede haigused varasemast rohkem tugevamaid reaktsioone ja hirmu. Põhjuseks on koroonaviiruse pandeemia.

Ameerika Ühendriikides on juba hakatud rääkima kolmikepideemiast – tripladeemia – kui elanikkonda räsivad kolm erinevat haigusepideemiat nagu gripp, koroona ja RS-viirus. Järvinen hindab, et midagi sarnast võib ees oodata ka Soomes.

Mingil määral on see ilmselt nii, sest kõiki neid esineb mõõdukas koguses, hindab ta.

Järvinen ütleb, et USA-s on nii gripihooaeg kui ka RS-viiruse hooaeg alanud märkimisväärselt vara, juba sügisel. Tundub, et ka meil on gripihooaeg tavapärasest varem alanud. Selgelt enne jõule, juba detsembri alguses märgib Järvinen.

Järvineni sõnul on rahvastik praegu haigustele vastuvõtlikum. Gripi pärast, osaliselt seetõttu, et see pole eelmistel talvedel levinud. Koroonaviiruse alamliigid on taas muutunud ning vaktsineerimine või varem läbi põetud haigused ei kaitse uute tüvede eest. RS-viirus näib ka aktiivsem olevat, sest pole varasematel aastatel saanud rahvastikus samal määral levida.

Lisaks gripile, koroonaviirusele ja RS-viirusele kimbutavad elanikkonda paljud ebamäärased ja pikaajalised külmetus- ja köhahaigused.

Mida lähitulevik toob, ei oska Järvinen prognoosida. Väga esialgne hinnang on, et gripi puhul ringleb rohkem H3N viiruse tüvesid, kuigi on ka teisi. Tihti mõjutavad need tugevamalt eakaid, nendib ta.

Ka seda, kuidas erinevad haigused tervishoidu koormavad, ei saa veel täpselt hinnata.

Isiklikult ootan, et haigused panevad proovile sotsiaalkindlustusreformi, kui haiglaravil peavad olema just eakad inimesed, võrreldes teiste tavaliste aasta algustega. Kerget haiguslainet ei saa alati oodata, nendib Järvinen.

RS-viirus võib põhjustada ka lastehaiglates lühiajalise koormuse tõusu.

Kindlasti on haigestumist märgata ka töökohtadel. Kui inimesed haigestuvad, tuleb haiguslehti juurde, märgib Järvinen. Tema enda kogemuste põhjal on paljud haigestunud sügise ajal, ka jõulude eel ja jõulude ajal pikalt kestnud grippi. Tundub, et haigus kestab mitu nädalat, sümptomid võivad leeveneda, kuid taastuvad paari päeva pärast uuesti.

Pikaleveninud haigestumise põhjus võib Järvineni sõnul olla tingitud paljudest teguritest.

Võimalik, et kohe ilmub välja uus viirus. Kui limaskestad on veel põletikulised ja ühe viiruse poolt kahjustatud, võib saada peale uue ringleva viirusnakkuse. Siis võib tekkida nakatumiste spiraal, kus alati ilmub uus viirus pärast eelmist, kirjeldab Järvinen.

Järvinen tuletab meelde, et hingamisteede viirustest põhjustatud haigused annavad inimesele vaid lühiajalise kaitse. Seetõttu võib inimene peagi uuesti haigeks jääda.

Põhjus on üsna palju selles, et meil on olnud vähem hingamisteede nakkushaigusi. Kui varasemast gripist osalist immuunsust pole, on praegu veidi kergem haigestuda, nendib Järvinen.

Kõige tavalisem oht ​​on see, et haigestutakse paljudesse haigustesse järjest. Inimene ei pruugi seda tähelegi panna, arvates, et gripisümptomid on vaid pikenenud, kuigi tegelikkuses võib ta põdeda järgemööda mitut erinevat haigust.

Paljud kardavad haigestuda korraga mitmesse haigusesse. On väike oht saada korraga nii koroona kui ka gripp, nendib Järvinen. Ta lisab, et siis on olukord palju keerulisem, võrreldes sellega, kui haigusi eraldi põetakse. Kahe viirusega korraga nakatumise tõenäosus on aga väike.

See peab olema üsna haruldane nähtus. Kui inimesel on üks viirusnakkus, aktiveeruvad viirusnakkuse kaitsemehhanismid ja väga harva haigestutakse teisega, kuid see tuleb pärast, nendib Järvinen.

Järvinen loodab, et inimesed võtavad kõik soovitatud vaktsiinid. Üksikisiku tasandil annab haigus või vaktsiin koroonaviiruse vastu vaid lühiajalise ja osalise kaitse, kuid kui vaadata kogu elanikkonda, on kaitse nähtavam.

Individuaalsel tasandil võite eeldada, et koroonaviirusega nakatumine ei ole ohtlik, kui olete saanud soovitatud vaktsiinid. Vaktsiinid on suutnud haigusohtu ennetada, märgib Järvinen.

Järvinen ütleb, et detsembri keskpaigaks on gripivaktsiini võtnud tavapärasest rohkem inimesi riskirühmades. Kolmandik riskirühmadest on tema sõnul aga vaktsiinikaitseta.

Gripivaktsiin on kasulik kõigile, nendib Järvinen.

Paljud on mõelnud, kas inimeste kaitsevõime haiguste vastu on varasemate aastatega võrreldes langenud. Viimase paari aasta jooksul ei puutunud inimesed koroonapiirangute tõttu viirustega kokku samal määral kui enne koroonapandeemiat.

Järvinen räägib, et keegi ei tea veel kindlalt, kas koroonapandeemiaga isolatsioonis elamine langetas inimeste immuunsust nii, et haigused muutuvad praegu metsikumaks.

Meedia küsimustele mõeldes korduvad need samad küsimused aastast aastasse. Põhjuseks on seal ehk inimeste kogemused ehk alati on keegi, kes on veidi kauem haige. Küll aga võib esineda viiruseid, mille puhul sümptomid kestavad kauem, nendib Järvinen.

Teatavasti annab eelmise aasta gripp teatud kaitse ka järgmiseks aastaks, vähemalt sama gripiviiruse leviku puhul. Kui gripp ei ole elanikkonnas tavapärasel viisil levinud, ei ole elanikkonnal uue nakatumise eest osalist kaitset. Sel juhul võib haigust esineda rohkem.

Oleme harjunud sellega, et nakatumist on vähem olnud. Koroonaviirus on tekitanud hirmu hingamisteede nakkushaiguste ees. Seetõttu vaadatakse neid haigusi tänapäeval erinevalt, ütleb Järvinen.

Kommentaarid
(Külastatud 636 korda, 1 külastust täna)