Vene riigiduuma aseesimees Prantsuse televisioonis: Vene väed on olnud Pariisis ja Berliinis, kiiret edasiliikumist Ukrainas takistab soov kaitsta tsiviilelanikke

Vene väed on olnud Pariisis ja Berliinis ning kiiret edasiliikumist Ukrainas takistab soov kaitsta tsiviilelanikke, ütles intervjuus Prantsuse telekanalile BFM-TV Vene parlamendi riigiduuma aseesimees Pjotr Tolstoi.

Tolstoi ütles soravas prantsuse keeles intervjuud andes, et Venemaa eesmärgiks on võit ja ta pole nõus ajakirjanike väidetega, et Venemaal pole lahinguväljal edu. Venemaal on olemas relvad, mis võimaldavad väga kiiresti edasi liikuda, aga eesmärk on kaitsta tsiviilelanikke.

Tolstoi ütles, et praegused rünnakud on sõjas täiesti lubatud, neid on NATO kasutanud endises Jugoslaavia ja Iraagis. Venemaa ei sihi tsiviilelanikkonda, vaid taristut. Ukraina pommitatakse tagasi 18. sajandisse.

Selle peale ütles ajakirjanik, et Zaporižjas hukkus 2-aastane laps raketirünnaku tagajärjel. Tolstoi ütles, et sõjas on ikka ohvreid, aga see väide on silmakirjalik, sest enne seda surid Donetskis beebid 8 aasta jooksul, aga sellele ei pööranud keegi tähelepanu. Seal suri rohkem kui 200 last Ukraina rünnakute tagajärjel.

Ajakirjanik ütles selle peale, et Venemaa pommitab taristut, mis on seotud tsiviilelanikkonnaga. Selle peale ütles Tolstoi, et rünnakud on suunatud taristu pihta, mida kasutab sõjavägi. Ta lisas, et Venemaa on tuumariik ja tuumariigid ei kaota ühtegi sõda. Nii, et midagi kiiremini suudetakse kokkuleppele jõuda, seda parem. Kui Ukraina ise ei suuda otsustada, siis teevad otsuse need, kes Ukraina eest otsuseid teevad, see pole Euroopa Liit.

Ajakirjaniku küsimuse peale, mida peab Tolstoi silmas sellega, et tuumariik ei kaota ühtegi sõda, vastas Tolstoi, et NATO kasutas 1999. aastal endises Jugoslaavias uraani ja pärast seda on sajad tuhanded serblased haiged, aga sellest ei räägita Lääne televisioonis, sest see ei lähe kokku Lääne humanismi kuvandiga.

Ajakirjanik ütles selle peale, et ajakirjanikud läheks hea meelega vaatamata, mis toimub Donetskis, aga nad ei saa viisat ja neid ei lasta sinna.

Tolstoi ütles, et viisadest keeldutakse sellepärast, et Venemaa vastu on kehtestatud 11 000 ebaseaduslikku sanktsiooni. Selle peale küsida, miks ei anta viisasid on puhas naiivsus. Donetskisse ei anta viisasid, sest see on ohtlik, seal käib sõda. Varsti võtame teid vastu Poola piiril, ütles Tolstoi.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kas Venemaa eesmärk on võtta ära Kiiev, vahetada välja Zenenski ja siis on kõik, vastas Tolstoi, et eesmärk on Ukraina denatsifitseerimine ja demilitariseerimine. Ta lisas, et väidetakse, et Venemaa tõmbas väed Hersonist välja, kuna kardetakse Ukrainat. See pole nii, väed tõmmati Hersonist välja, et kaitsta enne talve tsiviilelanikke. Herson on Vene linn ja ärge muretsege, me tuleme Hersoni tagasi, ütles Tolstoi.

Ajakirjanik ütles selle peale, et ilmselt pole teistel seda infot mis Tolstoil, aga levinud arvamus on see, et ukrainlased võtavad pärast Hersoni oma maa tagasi, kaasa arvatud Krimmi. Selleks korraldatakse suur sõjaline operatsioon.

Selle peale ütles Tolstoi, et Ukraina edu sõltub välismaalt saadavast abist, aga see ei ole igavene. Kolme aasta pärast on need poliitikud, kes täna otsuseid teevad ajaloo prügikastis ja need, kes kolme või viie aasta pärast on eesotsas, on valmis Venemaaga läbi rääkima.

Ärge unustage, et Venemaa on suurim riik Euroopas, ütles Tolstoi. Kaks korda on venelased olnud sõjaga Euroopas. „Esimene kord lõpetasime Pariisis ja teine kord Berliinis,” ütles Tolstoi, „nii et selles osas on meie praegune eesmärk väga tagasihoidlik.” Euroopa aga maksab Ukraina toetamise eest ränka hinda majanduslikult, kord nädalas duši all käies. Inflatsioon saab olema röögatu. Võite seda intervjuud vaadata veel paari kuu pärast ja te näete, et mul on õigus, ütles Tolstoi.

Küsimuse peale, kas ta on ise sõjaväes käinud või sõdinud ja millega õigustab kümnete tuhandete noorte inimeste hukkumist, vastas Tolstoi, et on küll sõjaväes käinud, aga pole õigust ette heita kümnete tuhandete tapmist, kui Lääne pseudoretoorikaga humanistid on tapnud üle maailma sadu tuhandeid. Ja mitte ainult Liibüas, Iraagis ja Afganistanis.

Tolstoi ütles, et ta teab hästi, mis on sõda, ta käis äsja Vene poole peal Belgorodis ja kohtus sõduritega. See sõda ei kesta mõned kuud, see kestab aastaid, nii et pange valmis kõik oma moraalsed etteheited, teil on veel aega ette valmistada, ütles Tolstoi.

Märkuse peale, et kannatavad ka vene inimesed vastas Tolstoi, et Donbassis on vene inimesed juba 8 aastat kannatanud. Selle aja jooksul on miljoneid väikseid venelasi Ukrainas diskrimineeritud, oma keelest ilma jäetud, oma ajaloost ilma jäetud.

Selle peale ütles ajakirjanik, et Donbass ja Krimm annekteeriti rahvusvahelise õiguse vastaselt. Tolstoi ütles, et need piirid on tõmmatud Lenini ja Stalini poolt. Antud juhul aga räägitakse vene inimestest, miljonitest vene inimestest, kes on Ukraina natsionalistide poolt alla surutud.

Tolstoi ütles, et iseseisev Ukraina, millele Venemaa on 20 aastat odava gaasi näol peale maksnud, on nüüd läbi.

Edasi tuli märkus, et kui Putin 2014. aastal Krimmi annekteeris, siis läks tal hästi, aga nüüd enam mitte, ta ei saanud minna isegi G20 kohtumisele. Hiina on hoiatanud tuumarelva kasutamise eest. Ja küsimus: milline on Putini võit selles sõjas, mida isegi sõjaks ei nimetata, ja kus ta on maailmas hukka mõistetud?

Tolstoi vastas, et kui rääkida isolatsioonist, Putini isolatsioonist, siis on see ainult Läänes. Putin ei osalenud G20 kohtumisel, kuna ta on president ja sõjalise operatsiooni ajal on mugavam, kui Hiina kolleegidega suhtleb välisminister.

Tolstoi ütles, et ta vabandab, kui see kedagi solvab, aga Putin ei mõtle üldse sellele, ta ei lase end häirida mingitest boikottidest ega isolatsioonist. Tolstoi ütles, et ta võibolla muretseks siis, kui Aafrika alustab sõda Prantsusmaaga ja saaks Prantsusmaa valitsejaks. Putini toetuse pärast ta aga ei muretse, see on isegi suurem kui pärast Krimmi liitmist Venemaaga.

Venemaalt lahkunud noorte inimeste kohta ütles Tolstoi, et nad on mõne kuu pärast tagasi Gruusiast või Kasahstanist, kuna nad ei leia seal piisavaid võimalusi ära elamiseks. Ta ütles, et Venemaalt pole lahkunud sajad tuhanded inimesed, mis justkui kajastub panga statistikas, vaid kümned tuhanded, mis kajastub piiriületuse statistikas.

Väite peale, et Putin kardab oma elu pärast ja et vene inimesed arvavad, et see on lõpp, ütles Tolstoi, et ta ei näe võimalust, et Venemaa kaotab, sellest oli juba enne juttu. Putinil pole seetõttu midagi kaotada ja me alles alustasime seda sõda, ütles Tolstoi. See on tsiviilisikute elude säästmine sõjalise erioperatsiooniga. Ja ukrainlased, kes lähevad linnadest maale, päästavad samuti oma elusid, kui Vene väed sisenevad linnadesse.

Ajakirjanik küsis edasi sõja eesmärkide kohta. Et eesmärk on jõuda Poola piirini. Aga sealt edasi, kas on võimalik, et liigutakse Ukrainast edasi?

Miks see peaks vajalik olema, küsis selle peale Tolstoi. Ta ütles, et see pole praeguses olukorras vajalik. Vastuseisu allikad on tema sõnul NATO ja Euroopa Liit. Kui aga NATO relvadega tulistatakse vene linnu, nagu see praegu toimub, siis pole see Venemaa süü, seda esiteks, ütles Tolstoi.

Teiseks tõi ta välja, et mingi aeg on võimalik alustada läbirääkimisi, aga praegu pole õige aeg. Aga ärge muretsege, me ei tungi Poolasse, jätame selle Euroopa Liidule, ütles Tolstoi.

Tolstoi ütles, et tal pole Ukraina vastu midagi, ta armastab Ukrainat, ta on ise pooleldi ukrainlane. Aga ta ei salli president Zelinskit ja seda kampa, kes on tema ümber. Praegu elavad 20 miljonit venelast Ukrainas ja on natsionalistide surve all, ütles Tolstoi.

Küsimusele Jevgeni Prigožini ja juttude kohta tema poolt loodavast erakonnast ütles Tolstoi, et ta saab aru, miks Läänes teda vihatakse, kuna tema üksuse sõdurid on tapnud Ukrainas palju Poola, USA ja Briti palgasõdureid. Tolstoi väitel on tõsi, et Prigožin ei võta vange. See kutsub esile viha tema vastu. Ta on aga Tolstoi väitel hea mees ja on väga ebatõenäoline, et ta ohustab Putini võimu Venemaal. Ärge tema pärast muretsege, ütles Tolstoi.

Kommentaarid
(Külastatud 824 korda, 1 külastust täna)