Ukraina väed tulistavad iga päev tuhandeid mürske Venemaa sihtmärkide pihta, kasutades selleks USA ja tema liitlaste tarnitud kõrgtehnoloogilisi kahureid. Kuid USA ja Ukraina ametnike sõnul põlevad need relvad pärast kuudepikkust ülekasutamist läbi või on lahingutegevuses kahjustatud või hävinud ning kümneid on lahinguväljalt remonti viidud.

USA kaitseametnike ja teiste Ukraina kaitsevajadustega kursis olevate inimeste sõnul on kolmandik Kiievile annetatud ligikaudu 350 läänes toodetud haubitsast kasutusest väljas, vahendab New York Times.

6 meetri pikkuse ja mitu tonni kaaluva haubitsa toru vahetamisega ei saa kohapeal sõdurid hakkama ning sellest on saanud Poolasse remonditehase rajanud USA kaitseministeeriumi Pentagoni Euroopa väejuhatuse prioriteet.

Läänes toodetud suurtükid olid Ukraina sõduritele päästerõngas, kui neil hakkas nende endi nõukogudeaegsete haubitsate laskemoon otsa saama ning nende tegevuses hoidmine on Ukraina liitlaste jaoks muutunud sama oluliseks kui laskemoonaga varustamine.

Viimaste kuude jooksul on asutud haubitsaid remontima Poolas. Ukraina relvade seisukord on USA sõjaväeametnike seas pidevat kõneainet pakkuv teema, aga nad keeldusid programmi üksikasju arutamast.

„Kõigi võimalustega, mida me Ukrainale anname ning mida meie liitlased ja partnerid pakuvad, töötame selle nimel, et neil oleks õiged hoolduspaketid, mis tagavad pika kasutusaja,” ütles USA Euroopa väejuhatuse pressiesindaja Daniel Day edastatud avalduses.

Kui Ukraina nõukogudeaegsete relvade laskemoon, mille läbimõõt on 152 millimeetrit, sai vahetult pärast sissetungi osa, said NATO standarditele vastavatest haubitsatest, mis tulistavad 155-millimeetriseid mürske, ühed Ukraina kõige olulisemad relvad, arvestades sobituvate mürskude suuri varusid Kiievi partnerite juures.

Pentagon on saatnud Ukrainasse 142 haubitsat M777, millest piisab umbes kaheksa pataljoni varustamiseks, näitab viimane USA sõjalise abi ülevaade Ukrainale. Ukraina väed on neid kasutanud vaenlase vägede ründamiseks 155-millimeetriste mürskudega, komandopunktide sihtimiseks väikese arvu täppisjuhitavate mürskude abil ja isegi väikeste tankitõrjemiiniväljade tekitamiseks.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on olnud hädas suurtükiväe laskemoona vajaduse rahuldamisega rindel. Venemaa on pöördunud laskemoona saamiseks Põhja-Korea poole ja Ukraina on nõudnud oma liitlastelt rohkem mürske.

USA on saatnud Ukrainale sadu tuhandeid ühikuid 155-millimeetrist laskemoona, et seda saaks kasutada Euroopa mandri suurimas võitluses pärast Teist maailmasõda, ning on võtnud kohustuse hankida peaaegu miljon mürsku oma varudest ja eraviisiliselt tööstuselt.

Ukraina väed on saanud 155-millimeetriseid mürske ka teistest riikidest peale USA. USA sõjaväeametnike sõnul ei olnud mõnda neist mürskudest ja lõhkeainetest haubitsates kasutamiseks testitud ning Ukraina sõdurid on lahingus avastanud, et mõned neist võivad torud kiiremini ära kulutada.

Pärast kahjustatud haubitsate Poola jõudmist saavad hooldusmeeskonnad torud välja vahetada ja muid parandusi teha. Ukraina ametnikud on öelnud, et soovivad tuua need hoolduskohad rindejoonele lähemale, et relvad saaks varem lahingusse tagasi saata, ütlesid USA ametnikud ja teised inimesed.

Töid haubitsate kallal juhib USA Euroopa väejuhatus Saksamaal Stuttgardis, kuid see võib peagi minna uue väejuhatuse alla, mis keskendub Ukraina vägede väljaõppele ja varustamisele.

„Pole üllatav, et nende relvadega on hooldusprobleeme,” ütles välispoliitika uurimisinstituudi sõjaline analüütik Rob Lee. „Nad ei saanud nende puhul täielikku ettevalmistust ja seejärel saadeti nad lahingusse, mis tähendab suuremat kulumist.”

Ukrainale tarnitud Lääne suurtükiväerelvad raketiheitjate ja haubitsade näol on erinevate hooldusvajadustega. HIMARS-i sõidukid vajavad vähem tööd, et lasta oma laskemoona, mis on tulistamiseks eellaaditud konteinerites. Kuid haubitsad on sisuliselt suured tulirelvad, mis laaditakse iga kord uuesti laskemoonaga – mürsud kaaluvad igaüks umbes 50 kilo – ja tulistatakse sadu või tuhandeid kordi, mis lõpuks kulutab kahuri sisemisi osi.

Suurtükiduellide puhul tulistavad Ukraina meeskonnad sageli ülipikkade vahemaade tagant, et Venemaa vasturünnakuid raskendada, see paneb haubitsatele lisakoormuse. Selleks vajalikud suuremad laengud toodavad palju rohkem soojust ja võivad põhjustada relvatorude kiiremat kulumist.

Praegu tulistavad Ukraina väed päevas 2000–4000 suurtükimürsku, mida venelased sageli ületavad. Aja jooksul on see tempo tekitanud probleeme M777 haubitsaid kasutavatele Ukraina sõduritele, näiteks mürsud ei lenda enam nii kaugele ega täpselt.

Mõned probleemid on osaliselt tingitud haubitsa konstruktsioonist. Need on suures osas valmistatud titaanist, mis on terasest kergem, kuid sama tugev. Relv on lahinguväljal kergemini liigutatav ja kiirem kui varasemad relvad – selge eelis USA-le, kui nad hakkasid haubitsaid M777 kasutama Iraagis ja Afganistanis 2000ndate aastate alguses.

Erinevalt Ukrainast kasutati nendes sõdades haubitsaid M777 üldiselt väikese arvu mürskude tulistamiseks vägede toetuseks.

USA sai aga aimu sellest, mis võib juhtuda Ukrainas haubitsatega M777 viis aastat tagasi Islamiriigi alistamise operatsiooni ajal.

Camp Lejeune’i merejalaväe suurtükipatarei lähetati 2017. aastal Süüriasse nelja M777 kahuriga ja viie kuu jooksul tulistati Raqqa lahingutegevuse toetamiseks enam kui 23 000 mürsku 155-millimeetrisest laskemoonast – peaaegu 55 korda rohkem kui tavaline selle suurusega patarei rahuaja õppusel.

Selle tulemusel tuli liigse kulumise tõttu eemaldada kolm haubitsat ja need asendati Kuveidis reservis olnud relvadega. Kui üks haubitsatest üles ütles, tulistasid teised lihtsalt rohkem, mida ukrainlased on sunnitud iga päev tegema.