USA valitsuse ja parlamendi ametnikud kardavad, et Ukraina konflikt süvendab Taiwanile antava relva-abi ligi 19 miljardi dollari suurust mahajäämust, mis lükkab veelgi edasi jõupingutusi saare relvastamiseks olukorras, kus pinged Hiinaga suurenevad.
USA on pärast Venemaa sissetungi veebruaris pumbanud Ukrainasse miljardite dollarite eest relvi, mis on koormanud valitsuse ja kaitsetööstuse suutlikkust tulla toime äkilise nõudluse kasvuga Kiievi relvastamiseks konfliktis, mis niipea ei lõppe. Parlamendi ja valitsuse ametnike sõnul on Ukrainasse suunduv relvavoog nüüd vastuolus USA strateegia pikemaajaliste nõudmistega relvastada Taiwan, et aidata tal end Hiina võimaliku sissetungi eest kaitsta, vahendab Wall Street Journal.
USA parlamendi Kongressi ametnike ja teiste asjaga kursis olevate inimeste sõnul on tarnete mahajäämus, mis oli mullu detsembris üle 14 miljardi dollari, kasvanud praeguseks 18,7 miljardi dollarini. Mahajäämusse kuulub 2015. aasta detsembris tehtud tellimus 208 Javelini tankitõrjerelva jaoks ja 215 maa-õhk raketi Stinger jaoks. Kongressi allikate ja asjaga kursis olevate inimeste sõnul pole neist midagi saarele jõudnud.
Saadetised on osa Washingtoni strateegiast relvastada Taiwan viisil, mis tõstab Hiina kulusid, kui Hiina otsustab sisse tungida. USA sõjaväeametnikud ütlesid kaks aastat tagasi, et Peking võib juba 2026. aastal sunniviisiliselt Taiwani ühendada.
Taiwani valitsuse pressiesindaja Washingtonis keeldus kommenteerimast relvamüüki, kuid saare ametnikud on varem väljendanud muret viivituste pärast.
„Taiwan soovib taotleda, et USA poolt Taiwanile müüdavad relvad tarnitaks plaanipäraselt,” ütles Taiwani kaitseministeeriumi relvastuse aseminister kindral Wang Shin-lung eelmisel kuul.
Välisministeerium ega Pentagon ei tunnistanud mahajäämust ega avaldanud üksikasju selle kohta, milliste relvade toomine Taiwanile võis viibida, kuid USA-Hiina majanduse ja julgeoleku kontrollikomisjon hoiatas viivituste eest selliste relvade nagu Stingeri rakettide ja Paladini iseliikuvate haubitsate turul.
„Olemasolevate relva- ja laskemoonavarude suunamine Ukrainasse ja pandeemiaga seotud tarneahela probleemid on suurendanud märkimisväärset mahajäämust juba müügiks heaks kiidetud relvade tarnimisel Taiwanile, õõnestades saare valmisolekut,” märkis valitsuse kontrollikomisjon sel kuul avaldatud aruandes.
USA ametnikud tunnistasid viivitusi relvade tarnimisel Taiwanile, kuid väidavad, et need ostud on kõik tootmisliinilt uued, samas kui Ukrainasse suunduvad Stingerid ja Javelinid pärinevad USA arsenali olemasolevatest varudest. „Jätkame usinat tööd, et pakkuda Taiwanile võimalikult kiiresti võimekust, tagades samal ajal, et Ukraina suudab end Venemaa agressiooni eest kaitsta,” ütles Pentagoni pressiesindaja Sabrina Singh avalduses.
Kui maikuus küsiti Taiwani plaanide kohta otsida alternatiive hilinenud haubitsatele, ütles tollane Pentagoni pressiesindaja John Kirby, et Ukraina ei ole mahajäämuse põhjuseks. Kirby ütles, et tarned Ukrainasse pärinevad olemasolevatest varudest, mis „on teistsugune sõjaliste esemete tarnimise meetod kui Taiwanile tarnitav”.
Lockheed Martin Corp-i, Boeing Co ja teiste kaitseettevõtete juhid väidavad, et pandeemiast tingitud tarneahela probleemid on paljude süsteemide tootmist pärssinud ja neil on olnud raskusi tellimuste täitmisega isegi enne, kui Venemaa sissetung Ukrainasse nõudlust suurendas.
Ukraina sõda, isegi kui see ei ole mahajäämuse peamine põhjus, on endiselt raskendav tegur. Armee varustamise ülemametnik Doug Bush ütles, et kuigi Ukrainaga ei saa seostada ühtegi viivitust, mõjutab sõda „prioriteetide seadmist” lühiajaliselt.
Mahajäämus on tekitanud muret, et Washingtonil hakkab Taiwani Hiina vastu adekvaatselt kaitsmiseks aeg otsa saama, sest erinevalt Ukrainast ei saa Taiwani pärast sissetungi tõhusalt relvastada. Mahajäämus toob esile väljakutsed, millega Ameerika tööstusbaas silmitsi seisab, et toota piisavalt relvastust, et kaitsta USA-d ja liitlasi.
USA rahvasaadik Michael McCaul ütles oma avalduses, et teeb koostööd esindajatekoja relvajõudude komisjoniga, et tegeleda viivitusi põhjustava tööstusbaasi probleemidega. „Mõnel juhul on meil rohkem kui kolmeaastane välismaiste sõjaliste tarnete mahajäämus, mille ma oma ametikohal allkirjastasin ja mida pole veel Taiwani tarnitud,” ütles McCaul, praegune esindajatekoja välisasjade komisjoni liige. „Nagu oleme Ukrainas näinud, on palju parem hankida relvad enne sissetungi kui pärast seda.”
Välis- ja kaitseministeeriumi ning kaitsejulgeoleku koostööagentuuri ametnikud keeldusid andmast üksikasju selle kohta, milliste Taiwani relvade osas on mahajäämus. Frustratsioon ebaselguse pärast selles küsimuses ajendas esindajatekoja vabariiklasi kehtestama õigusakte, mis nõuavad president Joe Bideni valitsuselt üksikasjade esitamist suuremate relvade müügi kohta Taiwanile.
USA on nõustunud müüma Taiwanile alates 2009. aastast ligi 30 miljardi dollari väärtuses relvi, sealhulgas alates 2017. aastast umbes 18 miljardi dollari eest, ütles USA välisministri asetäitja Wendy Sherman aprillis. Sherman ütles, et ministeerium teeb koostööd Pentagoniga, et vaadata üle kogu kaitse- ja kaubandusettevõtlus, „et näha, kus saab tõhusust suurendada ja need artiklid neile kiiremini kätte saada.”
Kaitseminister Lloyd Austin moodustas käesoleva aasta alguses ajutise meeskonna, et vaadata läbi probleemid, mis takistavad sõjalist müüki välismaale, kuid ametnikud ei ole veel esitanud üksikasju edusammude kohta. Teine Pentagoni grupp, mis moodustati spetsiaalselt Taiwani relvamüügi uurimiseks, vaatab läbi viise, kuidas seda kiirendada, ütlesid ametnikud.
„Ministeerium jätkab võimaluste otsimist, kuidas kiirendada kõigi meie partnerite vajaduste tagamist, lähtudes ohu kiireloomulisusest,” ütles Pentagoni pressiesindaja Singh avalduses.
Kongressi ametnikud teatasid, et välisministeerium lõi oma grupi, mida juhtis välisministri asetäitja Jessica Lewis.
Üks Taiwani suurimaid USA tellimusi – 8 miljardi dollari suurune tehing 66 Lockheed Martini valmistatud lahinglennukile F-16 – on probleemiga kursis olevate inimeste sõnul nüüd graafikus tarnimiseks 2020ndate aastate keskpaigast.
USA sõjavägi püüab suurendada relvade tootmist, et oma varusid täiendada ja see võib kiirendada tarneid, ütles armee varustamise ametnik Bush. „Kui armeel on teatud valdkondades rohkem võimsust, võimaldab see meil kõigil kiiremini edasi liikuda,” ütles ta.
Alates 2019. aastast Taiwanile müüdud relvad hõlmavad ka Ukrainasse saadetud relvi, sealhulgas Stingeri rakette, Javeline, High Mobility Artillery Rocket Systems ehk HIMARS-e ja haubitsaid. Taipei sõlmis märtsis lepingu laevavastaste rakettide Harpoon jaoks, kuid saab need kätte alles 2026. aastal, ütlesid ametnikud.
Lockheed Martin ja Raytheon Technologies Corp. laiendavad Stingeride, Javelinide ja HIMARS-ide tootmist. Briti relvatootja BAE Systems PLC peab läbirääkimisi haubitsate tootmise taaskäivitamiseks.
Haubitsate suurtükiväesüsteemid toetuvad 155 mm mürskudele, mille varud vähenevad USA-s kiiresti pärast sõja algust Ukrainas üheksa kuud tagasi. Valitsuse andmetel on USA saatnud Kiievisse peaaegu miljon sellist mürsku.
Ettevõtted suunasid Taiwani relvamüügiga seotud küsimused Pentagonile.
USA on ülekaalukalt suurim välismaine relvatarnija Taiwanile, kuigi relvade üleandmisi jälgiva mittetulundusühingu, Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel on relvade üldine import viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt vähenenud. Instituut teatas, et eeldab, et Taiwani import kasvab märkimisväärselt, kuna USA valitsuse poolt müügiks heakskiidetud relvade lepingud sõlmitakse Ameerika ettevõtetega.
