Uus areng: Soomel oleks võimalik NATO-ga liituda, aga ilma Rootsita – seda ei peeta aga heaks lahenduseks

eestinen

Viimastel andmetel oleks Soomel võimalus liituda NATO-ga, aga ilma Rootsita. Helsingi ülikooli teaduskolleegiumi juhi Tuomas Forsbergi sõnul oleks Soome kasu väga väike, kui riik otsustaks NATO-ga liituda enne Rootsit.

Türgi venitab Rootsi NATO liikmeks saamise taotluse kinnitamisega. Soome parlamendi riigikaitse komisjoni esimees Antti Häkkänen ütles nädala alguses Ilta-Sanomatele antud intervjuus, et samaaegse liitumise osas võiks teha mööndusi.

Häkkäneni sõnul peab ka Soome suutma selles asjas oma lahenduse leida.

„Eelkõige läheme loomulikult käsikäes Rootsiga, kuid ma usun, et mõlemad osapooled mõistavad, et siin me vaatame eelkõige enda protsessi ja oma riigi julgeolekut,” ütles Häkkänen.

Eesmärgiks on olnud Soome ja Rootsi üheaegne ühinemine NATOga. Kaitseminister Antti Kaikkonen rõhutas eile Yle intervjuus, et see poliitika pole muutunud ning sama sõnumit on korranud ka peaminister Sanna Marin.

Rootsi peaminister Magdalena Andersson ja Recep Tayyip Erdoğan arutasid Prahas toimuval Euroopa Poliitilise Ühenduse kohtumisel Rootsi NATO liikmelisust.

Tuomas Forsberg ei usu, et eri aegadel liitumine mõjutab Soome julgeolekuolukorda.

Soome liitumine NATOga ilma Rootsita oleks hoopis hoop riikide vastastikusele solidaarsusele.

Kui liitume kaitseliiduga, mis põhineb solidaarsusel, siis kas me lõpetame oma solidaarsuse Rootsiga selles kandideerimisprotsessis, küsib Forsberg.

Forsberg toob välja, et samaaegset liitumist peeti algselt oluliseks eelkõige kolmel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et otsust oli siseriiklikult kergem vastu võtta. Ühinemist on toetanud ka hirm Venemaa reaktsioonide ees. Kui ühineme koos Rootsiga, siis on ka reaktsioone kergem taluda, kuna me pole ainsad, kes silma paistavad, ütles Forsberg.

Kolmas põhjus on NATO kaitseplaneerimine. Soome ja Balti riikide kaitse vajab sügavust ja kui Rootsi ei ühine NATOga, muutub see saareks, mis teeb kaitseplaneerimise keeruliseks.

Soome ja Rootsi eri aegadel liitumine oleks Forsbergi hinnangul ka praktilisest küljest keeruline. Tema sõnul on samaaegne ühinemine organisatsioonile tervikuna parem lahendus.

Mõne kuu võrra varem ühinemisel poleks ilmselt mõtet ja Soomel poleks sellest mingit kasu. Kui Rootsi liitumine jääb oluliselt venima, võib läänenaabri julgeolekuolukord halveneda.

Protsessi lõpuni viimine on Forsbergi sõnul oluline märk sellest, et Soome suudab oma lubadusi täita. Praeguses olukorras on Soome kasu eri ajal liitumisest minimaalne isegi keskpikas perspektiivis. Soome kaitseplaneerimise alustamine on palju mõttekam, kui kaasatud on ka Rootsi.

Kommentaarid
(Külastatud 345 korda, 1 külastust täna)