Soome ühendused nõuavad inimestele neljandaid koroona-vastaseid vaktsiinidoose, aga terviseamet ei võta vedu

Soomes kogub hoogu koroona vastu vaktsineerimise vaidlus. Täna esmaspäeval, 31. oktoobril uuendasid ametiühingud ja ettevõtjate esindajad oma varasemat nõudmist tööealiste inimeste vaktsineerimiseks neljanda koroonavaktsiini doosiga. Soome terviseamet aga ei taha võtta vedu.

Oktoobris on koroonasse haigestumine ja haiguskoormus pöördunud selgelt tõusule. Reoveeseire andmetel on koroonaviirust ringluses praegu sama palju kui aasta alguses ning haiglates on 1000 koroonahaiget, kellest umbes pooltel on koroona peamine ravipõhjus, vahendab Iltalehti.

Ametiühingud ja ettevõtjad nõuavad neljandat koroonavastast vaktsineerimist kogu täiskasvanud elanikkonnale. Täna esmaspäeval uuendasid organisatsioonid paar nädalat tagasi esitatud nõudmisi.

Kuivõrd midagi pole juhtunud, mõtlesime nõude uuendamisele, ütles ametiühingute keskorganisatsiooni SAK esimees Jarkko Eloranta.

Organisatsioonid loodavad, et töötervishoius lubataks gripisüstidega samaaegselt ka koroonavastast vaktsineerimist ning seetõttu peaks jätkuma ka sotsiaalkindlustusameti Kela vaktsineerimise hüvitamine.

SAKi juht Eloranta märgib, et paljudes riikides, näiteks Rootsis on juba neljas koroonavastane vaktsineerimine tehtud võimalikuks kogu täiskasvanud elanikkonnale. Eloranta hinnangul peaks see nii olema ka Soomes.

Neljandat koroonavastast vaktsineerimist terviseamet aga tööealistele soomlastele esialgu soovitada ei kavatse.

Terviseameti peaarsti Hanna Nohyneki sõnul tuleneb see sellest, et kolm korda vaktsineeritud või koroonat põdenud inimestel on väga hea kaitse raske haiguse vastu.

Soomes on koroonavaktsiini strateegia fookuses tõsise haigestumise ja surmade ennetamine, mitte nakatumise ennetamine, mis neil vaktsiinidel isegi väga hästi ei õnnestu, põhjendas Nohynek.

Kui seaksime eesmärgiks nakatumiste ennetamise, siis tuleks inimesi vaktsineerida iga nelja kuu tagant, et oleks võimalik nakatumisi ennetada.

Nohyneki sõnul võib pidev ja sagedane vaktsineerimine sama vaktsiiniga nõrgendada inimeste immunoloogilist kaitset.

Soome õendusorganisatsioonid Tehy ja Super on nõudnud ka õendustöötajatele neljandat koroonavastast vaktsineerimist.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC) soovitas juba suvel sotsiaaltöötajatele koroonavastast vaktsineerimist teha, kui on tõendeid selle kohta, et see võib nakatumisi oluliselt vähendada.

Paar nädalat tagasi soovitas EL-i komisjon sotsiaaltöötajatele ka neljandaid doose.

Soomes ei soovita terviseamet jätkuvalt sotsiaaltöötajatele koroonavastast vaktsineerimist.

Terviseameti peaarsti Nohyneki sõnul tulenevad soovituste erinevused sellest, kui hästi on koroonavastast vaktsineerimisprogrammi üldiselt rakendatud ning kuidas erinevad riigid tõlgendavad seda, kui oluliselt võivad vaktsineerimised nakatumist vähendada.

Soome terviseamet rõhutab, et lähtub oma soovitustes epideemia ohjeldamiseks meditsiinilistest tõenditest, kuid teistes riikides võivad otsuste taga olla ka teised vaatenurgad.

Terviseameti peaarst viitab ka oktoobri keskel avaldatud Kreeka uuringule, mille käigus uuriti, kui palju saaks tervishoiutöötajate seas koroonavastaste vaktsineerimistega vähendada haigestumisi ja haiguse tõttu puudumisi.

Selles uuringus olid täielikult vaktsineeritud isikutel koroona tõttu 8,1 haiguspäeva ja osaliselt vaktsineeritud isikutel 9,7 haiguspäeva. Teisisõnu, täielikult vaktsineeritutel on neljakuulise jälgimisperioodi jooksul olnud 1,6 päeva võrra vähem haiguslehti.

Tulemus on statistiliselt oluline, kuid kas see on piisavalt suur erinevus ressursside kasutamise seisukohalt või meditsiinilisest seisukohast, et õigustada tervete tööealiste inimeste vaktsineerimist, kellel on väga madal oht haigestuda, arutles Nohynek.

Peaarsti sõnul eeldaks vaktsineerimiskaitse nakatumise ennetamise seisukohalt ka õendustöötajate uuesti vaktsineerimist iga nelja kuu tagant.

Praeguste mRNA vaktsiinide kaitse nakatumise vastu on mõõdukas ja lühiajaline, ütles Nohynek.

Pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru on väljendanud muret koroona olukorra halvenemise pärast sügisel ja talvel ning eriti siis, kui Omikroni ulatuslik levik hakkab raskete haigestumiste arvu suurendama.

Terviseameti peaarsti sõnul sagenevad rasked haigusjuhtumid siis, kui on palju vanu inimesi, kes ei saa oma vaktsineerimisega piisavat kaitset ning seetõttu tuleb jälgida, et vaktsineerimiskaitse oleks võimalikult hea üle 65-aastastel ja neil, kes kuuluvad riskirühmadesse ja ei saa vaktsineerimisega piisavalt kaitset.

Ühtlasi tuletab Nohynek meelde, et koroonaviirusesse nakatunute seas on palju nõrga tervisega inimesi, kes võivad haigestuda mistahes haigusesse, mis vajab haiglaravi.

„Nii juhtub meil igal aastal gripiga, mis tapab igal aastal 500–2000 inimest, olenevalt hooaja domineerivast viirusest, kui inimene on nõrk või on jõudnud oma eluea lõppu,” ütles Nohynek.

Terviseameti arvutuste kohaselt võis aasta jooksul koroonaga otseselt seostada umbes 3000 surmajuhtumit. Küsimusele, kas see on optimaalne, vastas Nohynek, et see on suhteline määratlus; põhiküsimus on, kui palju neist surmadest saaks ära hoida ja millesse võib inimene üldse surra.

Minister Kiuru on algatanud ka arutelu selle üle, kui palju koroonasurmasid võiks olla ühiskonnas lubatud.

Ma ei tea, kas see arutelu on süstemaatiliselt läbi viidud, kuid praeguse vaktsineerimissoovituste arutelu seisukohalt on kõige olulisem eristada, kas need surmad on sellised, mida saab ennetada terve täiskasvanud tööealise elanikkonna vaktsineerimisega või mitte, nendib Nohynek.

Eakate ja riskirühmadesse kuuluvate sügistalviste vaktsineerimiste põhieesmärk – mida terviseamet praegu soovitab – on raskete haigestumiste ja surmade ennetamine nendes sihtrühmades.

Koroona leviku algusjärgus rõhutati, et tervis ja majandus käivad käsikäes, kuid ametiühingud ja ettevõtjad on nüüd mures, et koroona tõttu lähevad haiguslehed Soomele kalliks maksma. Organisatsioonide hinnangul maksab üks haiguspäev tööandjale keskmiselt 370 eurot.

Nohynek rõhutab, et Soome tegutseb praegu kehtiva koroonastrateegia järgi, kus kesksel kohal on tõsiste haigestumiste ja surmade ennetamine. Kui me tahame seda riiklikku strateegiat muuta, siis me peame vaatama, mida saame nende vaktsiinidega veel teha, mis on võimalik ressursside ja kasutamise ning seadusandluse seisukohalt, ütles Nohynek.

Seni pole olnud põhjust oma seisukohta muuta, kui jääme praeguse vaktsineerimisstrateegia juurde, aga kui tahame strateegiat muuta, siis peame vaatama, millised on selle tagajärjed, märkis Nohynek. Nende praeguste võimaluste ja mRNA vaktsiinidega pole aga palju rohkem teha, lisas ta.

Nohyneki sõnul loodavad paljud, et ninasprei vaktsiinid aitavad paremini ja pikemaajaliselt nakatumisi ennetada. Kas see soov täitub, näitab aeg, lausus Nohynek.

Kommentaarid
(Külastatud 585 korda, 1 külastust täna)