Koroonasurmade arv on Soomes plahvatuslikult kasvanud – mis juhtus ning kas tulevad uued piirangud ja vaktsineerimised?

Oma karmi poliitika tõttu koroonaministri ja „terminaatori” tiitli pälvinud pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru on pärast lapsepuhkust tööl tagasi.

Kui Kiuru jaanuaris puhkusele jäi, oli Soomes registreeritud vaid 2000 koroonasurma, 8 kuud hiljem oli neid 6000. Vahepeal suri koroonasse väga suur hulk soomlasi, vahendab Iltalehti.

Soomes registreeritakse koroonasurmadeks sellised surmad, mis on saabunud 30 päeva jooksul pärast koroonaga nakatumist. Ainuüksi märtsis suri koroonasse enam kui 900 soomlast.

Kiuru sõnul oli koroonasurmade arv liiga suur. Pärast tema puhkusele jäämist muutus Soome koroonapoliitika ja piirangud kaotati väga kiiresti. Praktikas tähendas see, et koroona unustati poliitiliste otsustega täiesti ära. Aprillis kaotati ka maskikandmise soovitus. Kevadel põhjendati suurt suremust sellega, et vaktsineerimisega jäädi hiljaks.

Möödunud sügisel Soomes möllanud koroona Delta variant oli tapvam, aga see nakkas raskemini kui tänavu kevadel levinud Omikron. Numbriliselt aga suri Omikroni tagajärjel palju enam soomlasi, kuna see levis kergemini ja ilma piiranguteta ka laiemalt.

Kiuru ise kedagi süüdistada ei taha, aga tema jutust tuleb välja kriitika terviseameti aadressil. Pärast Kiuru puhkusele jäämist loobuti Soomes ka piirkondlikest piirangutest, kuigi koroonasurmade arv oli rekordtasemel. Nüüd tunnistab Kiuru, et ei tea, miks info koroona olukorra kohta otsustajateni ei jõudnud.

Küsimusele, kes kannab poliitilist vastutust kevadiste koroonasurmade pärast, ei soovi Kiuru vastata.

Viimasel ajal on Soomes koroona olukord taas väga kiiresti halvenenud. Oktoobris on nakatumiste arv ja haigestumus taas kiiresti kasvanud. „Ei taha inimesi hirmutada, aga sügise ja talve jooksul on vaja valmistuda epideemia olukorra halvenemiseks,” ütles Kiuru.

Praegu sureb Soomes koroonasse keskmiselt kümme inimest päevas ehk rohkem kui eelmisel sügisel Delta variandi ajal. Haiglas on praegu ligi 1000 koroonapatsienti, kellest umbes poole puhul on koroona haiglasse sattumise peamine põhjus. Koroona raskendab ka nende patsientide ravi, kes pole haiglasse sattunud koroona tõttu. Olukord on Kiuru väitel praegu seoses haiglate ülekoormuse ja hooldajate nappusega „üsna tõsine”.

Õnneks on Omikroni puhul väiksem oht raskelt haigestuda. Küsimus on aga Kiuru väitel selles, kui palju koroonasurmasid talutakse, kui Omikroni tõttu hakkab rohkem inimesi raskelt haigestuma.

Praegune olukord meenutab ministri sõnul varasemaid aastaid, mil nakatumiste arv hakkas kiiresti kasvama. Möödunud sügisel hoiatas Kiuru inimesi, et ollakse „noateral”. Tookord Kiurut ei usutud, aga hiljem novembris tunnistati, et tal oli õigus.

Praegu Kiuru enam nii karm pole, aga tema väitel on vaja teha teatud muutusi, et edaspidi selliseid olukordi vältida.  Kiuru sõnul on vaja vaktsineerimine korda saada. Praegu on saadaval ka Omikroni-vastased vaktsiinid.

Nüüd sügisel on terviseamet soovitanud 5. vaktsiini üle 65-aastastele ja üle 18-aastastele koroona riskigruppi kuuluvatele inimestele. Kiuru imestab nüüd, miks ei anta vaktsiine enam 60-64-aastastele nagu see oli varem 4. doosi puhul.

Kiuru väitel on probleem ka see, et koroonavaktsiini soovitatakse anda koos gripivaktsiiniga novembrikuus, aga paljude jaoks tuleb see liiga hilja.

Euroopa haiguste kontrollikeskus ECDC soovitab anda koroonavaktsiini tõhustusdoose eelkõige hooldekodudes elavatele seenioridele, riskigruppidele ning tervishoiu- ja hooldustöötajatele. ECDC hinnangul aitavad õigeaegselt antud tõhustusdoosid ära hoida tervishoiusüsteemi ülekoormust.

Soome vaktsiinipoliitika on Kiuru väitel aga puudulik selles osas, et haiglaõed peavad tõendama oma vaktsineeritust, aga neile ei anta tõhustusdoose. Haiglaõdede viimastest vaktsineerimistest on varsti juba aasta aega möödas, märkis Kiuru.

Kiuru ütles, et paljudes riikides saavad haiglaõed juba koroonavaktsiini tõhustusdoose ja nii peaks see olema ka Soomes.

Kiuru sõnul tuleb vaktsineerimisel arvestada ka hooldekodudes elavate väetite ja kaitsetute eakate inimestega, kelle kordusvaktsineerimisest on möödas üle poole aasta.

Kahjuks on sel sügisel hooldekodude epideemiaid juba palju olnud ja vaktsineerimine pole nende inimeste jaoks piisavalt kiirelt edenenud, märkis Kiuru. Minister loodab, et vaktsineerimisküsimused terviseametis nüüd kiiresti üle vaadatakse.

Nüüd ähvardab minna samamoodi nagu eelmisel ja üle-eelmisel aastal ehk jääme inimeste vaktsineerimisega hiljaks. Loodan, et kogu see asi saab peagi lahenduse, ütles Kiuru.

Vaktsineerima on kavas hakata ka muid töötajaid. Soome tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid nõudsid hiljuti ühisavalduses, et koroonavaktsiini neljandat doosi tuleks esimesel võimalusel pakkuda ka tööealistele inimestele.

Praegu neljandat koroonavaktsiini doosi tööealised inimesed ei saa, välja arvatud riskigrupid. Näiteks Rootsis saavad kõik üle 18-aastased neljanda doosi.

Tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide hinnangul vähendaksid kordusvaktsineerimised haiguse tõttu töölt puudumisi, ebamugavusi ja kulusid töökohtadel, kuna üks haiguspäev tekitab tööandjale keskmiselt 370 euro suuruse kulu.

Koroonaminister Kiuru toetab organisatsioonide algatust soojalt. Ta ütleb, et tegi ise kohe pärast perepuhkuselt naasmist sama ettepaneku terviseametile.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles eile reedel, et tööealise täiskasvanud elanikkonna neljandast vaktsineerimisest pole suurt kasu.

Koroona põhjustatud haiguse raviks välja töötatud ravimid oleksid Soomes praegu kättesaadavad umbes 15 000 patsiendile ja ravimeid oleks saadaval rohkem. Kurb tõde on see, et seni on antud vaid 750 ravimikuuri, ütleb Kiuru.

Ministri sõnul on ravimite andmise vähesuse põhjuseks see, et tervishoiuasutused vaidlevad selle üle, kelle roll ja töö on raviarveid tasuda. Peame nüüd kiiresti selle raviahela korda tegema ja mitte ootama jaanuarini, mil see probleem hoolekandepiirkondade käivitamisel automaatselt paika saab, lausus Kiuru.

„Nüüd on kõige olulisem see, et suudame suurendada arstiabi andmist neile, kes ravi vajavad,” ütles Kiuru.

Probleem on ka selles, et erasektori raviasutustele pole ravimit üldse antud. Lisaks ei tea kõik soomlased sedagi, et neil on õigus seda ravimit saada. Koroonaminister peab peagi „tõsise arutelu” sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajatega. Lähtekohaks peab olema see, et saame suurendada ravi efektiivsust ja ulatust. Kui miski muu ei aita, tuleb selles osas rangemad juhised teha, ütles Kiuru.

Kiuru sõnul saab iga soomlane koroona ohtu vähendada hügieenitavade järgmise ja hingamisteede haiguse sümptomitega koju jäämisega. Minister ei usu enam karmide koroonapiirangute naasmisse. Soomes on tekkinud arusaam, et neid pole enam vaja, lausus Kiuru. Ta lisab, et seab nüüd prioriteediks vaktsineerimised ja ravi.

Kiuru sõnul oleks hea ka terviseametil ennetavalt mõelda, milline maskisoovitus sobiks suureneva nakatumise olukorras. Kehtivad terviseameti maskikandmise juhised ütlevad, et igaüks võib kasutada näomaski oma äranägemise järgi ja tuleks hoida teistega distantsi.

Ministri väitel peab terviseamet nüüd kaaluma, kas see on piisav soovitus, arvestades seda, kuidas koroonahaigete haiglaravi maht kasvab. Paljudes Euroopa riikides kaalutakse juba ühistranspordis maskide kasutamist, kui nakatumiste arv tõuseb.

Kommentaarid
(Külastatud 1,143 korda, 1 külastust täna)