Kolmapäeval, 7. septembril avalikustatud info kohaselt on Kreeka teavitanud EL-i, NATO-t ja ÜRO-d Türgi „provotseerimata” ähvardustest Kreeka suveräänsuse vastu.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pidas hiljuti vastuolulise kõne, et tähistada 100. aastapäeva Türgi võidust kolm aastat kestnud sõjas Kreeka vastu, mis viis lõpule Osmanite-järgse riigi loomise, vahendab Insider.
Erdoğan on korduvalt süüdistanud NATO liitlast Kreekat Egeuse mere saarte „okupeerimises”, mille staatus oli kindlaks määratud sõjajärgsete lepingutega, ning hoiatanud, et Türgi relvajõud võivad „tulla üleöö” ja „teha, mida vaja”.
Kirjades, mis on dateeritud 5. septembril, kuid mille EL-i liikmesriik Kreeka avaldas kolmapäeval, öeldakse, et Erdoğani avaldused on „avalikult ähvardavad” ja „vastuvõetamatud”.
„Need Türgi presidendi avalikud ähvardused räägivad enda eest: need on provotseerimata, vastuvõetamatud ning solvavad Kreekat ja Kreeka rahvast,” öeldakse välisminister Nikos Dendiase poolt allkirjastatud kirjades.
Erdoğan on suurendanud suulisi rünnakuid Kreeka vastu enne järgmise aasta valimisi, mis on tema jaoks pärast 20-aastast võimulolekut ühed kõige raskemad.
„Kui lähete liiga kaugele, on hind ränk,” ütles Erdoğan laupäeval, viidates 1922. aasta Izmiri linna langemisele, millele järgnes selle põletamine ja kreeklaste massimõrv.
Vastuseks Türgi väitele, et Kreeka saared on ebaseaduslikult relvastatud, väidab Kreeka, et Türgil on saarte vastas rannikul suur laevastik ja sõjavägi ning Türgi tungis Küprosele 1974. aastal.
Kreeka välisminister Dendias ütles teisipäeval, et Türgi ametnike avaldused muutuvad üha ennekuulmatuks ja vastuvõetamatuks, ning hoiatas, et Kreeka sõjavägi on kodumaa kaitsmiseks ette valmistatud.
Kaks rahutut naabrit on aastaid tülitsenud merepiiride ja energiauuringute õiguste pärast kaht riiki eraldava Egeuse mere vaidlusalustes osades ja Vahemere idaosas.
Ateena süüdistab Ankarat ka Kreeka saarte kohal lendamises, samas kui Türgit on vihastanud hiljutised Kreeka kaitsealased lepped Prantsusmaa ja USA-ga.
